15-aastaselt ühines Majakovski Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga (VSDTP) ning viibis riigivastase tegevuse eest mitmeid kordi vangis. Luuletusi hakkaski ta kirjutama 1909. aastal üksikvangistuses viibides. Vabaks saades astus ta Moskva Kunstikooli, kus ühines Vene futuristliku liikumisega ning sai peatselt selle põhiliseks eestvedajaks. Oktoobrirevolutsiooni ajal oli Majakovski kogu südamega bolsevike poolt. Aastatel 191921 töötas ta Vene Riiklikus Telegraafiagentuuris (ROSTA) propagandaplakatite ja -karikatuuride joonistajana. Lenini surma puhul 1924. aastal kirjutas ta 3000 värsirea pikkuse eleegia. Ühe vähese Nõukogude kirjanikuna, kellel oli lubatud vabalt reisida, käis ta alates 1925. aastast Euroopas, USAs, Mehhikos ja Kuubal ning jäädvustas oma reisimuljeid hulgas luuletustes ning satiirilistes sketsides. Lisaks kirjutas Majakovski armastusluuletusi oma kirjastaja Osip Briki naisele Lilja Brikile
1917. võimu põimuv õuelaulik, Nõukogude õuelaulik. Kui itaallane Marinetti käis Venemaal innustus M tema ideedest niivõrd, et temast sai üks fut rühmituse asutajaid ja manifesti koostajaid. Vene futuristid lõid rühmituse Lef, mis taotles luule ideelist pahempoolsust. M eksponeeris end avalikel luuleesinemistel Venemaa suuremates linnades väljakutsuvana, oli terav, kohati ründav, esines palju ka välismaal ja tutvustas oma luulet ette lugedes. Töötas Venemaa telegraafiagentuuris ROSTA joonistas propagandaplakateid ja paigutas neile ka oma värsse. Riietus ekstravagantselt. Raske iseloomuga, ei tunnistanud kompromisse. Elas kriitikat raskelt üle. 1930 astus Kirjanike ühendusse, samal aastal lõpetas oma elu enesetapuga. Ohtralt loomingut: luuletused, poeemid, 2 näidendit: ,,Saun" ja ,,Lutikas". Omane luulevorm, mida kutsutakse Majakovski trepiks (Eestis Henrik Visnapuu, Albert Kivikas, Erni Hiir, Richard Roht). IMAzISM 1912-1917 omaette vooluna