18 347648 26876 11550 7144 1470 -41446 470000 19 28 29 30 Ülesanne ...... Eelm.per.jaotamata kasum Deebet Kreedit 414587 414587 PEARAAMAT Rea Aruande kasum Tulud kaupade müügist Kaubakulu Elektrikulu Telefonikulu nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet 1 2 3 4 5 6 7 91000 69860 8 9 142000 114100 10 11 12 13 12783 14 15 9145 16
· Lisakulud tootmise kulud, kuid on omased kõigile toodetele Kulusid võib liigitada vastavalt tegevusmahule: 1) muutuvkulud- on kulud, mis muutuvad koos tegevuse mahuga, seega sõltuvad toodangu mahust 2) püsikulud- on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul , seega jäävad konstantseks tegevusmahu suurenemisel 3) segakulud- on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui püsivat kulu komponenti. (nt. segakuluks on telefonikulu, kus kõneminutiga seotud kulu on muutuvkuluks ja abonementtasu on püsikuluks) Sõltuvalt tegevusest, kuluobjektist võib liigitada ka otsekulud ja kaudkulud. · Otsekulud- on kulud, mida saab otseselt kanda arvestusobjektile, kuluobjektile nt. materjal, tööjõukulud, osaliselt ka elekter (tootele, kliendigrupile jne) · Kaudkulud- on kulud, millistel puudub vahetu seos arvestusobjektiga ja ei ole põhjendatud kulude otsene kandmine vastavale objektile. (nt. on juhtkonnaga
a m o r t i s a t s i o o n i k u l u , m a a m a k s , k i n d l u s t u s m a k s e d , p i k a a j a l i s e l a e n u intressikulud, tippjuhtide ametipalgad st. neid kulusid ei saa vähendada isegi siis, kui tegevus peaksajutiselt suures mahus vähenema. Lisaks püsivad suvakulud reklaamikulud, koolituskulud, uurimis- jaarendamiskulud, ettevõtte poolt tehtavad annetused). 13 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. (näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus, kus kulukäituriks on kõneaeg). 14. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu turustamise, ettevõtte üldjuhtimise jafinantseerimisega. (Turundus toodangu müügi ja lähetamisega seotud kulud näiteks: müüjate palgad, reklaamikulud, müügiga seotud personali komandeerimiskulud, postikulud, näituste korraldamine jne
14. Mis on CM suhtarv, kas: a) brutokasum b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 15. Turunduskulu on: a) esmaskulu b) konverteerimiskulu c) perioodikulu d) tootmiskulu 16. Mis on lõplik kulu ja mis on jätkuv kulu? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 17. Kuidas käituvad segakulud? Segakulu muutub tegevusmahu muutudes. Osa käituvad nii nagu muutuvkulu ja osa nagu püsikulu. N: Telefonikulu (abonenttasu + kõned) 18. Tootmiskulud on: a) perioodikulu b) toote kulud c) põhimaterjal ja töötlemiskulud d) esmaskulud 19. segakulude kogusumma muutub tegevusmahu muutudes a) õige b) vale (a õige?) 20. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus? Peamine erinevus on see, et finantsarvestus toodab infot välistarbijale, aga juhtimisarvestus sisetarbijale. Finantsarvestuse info peab olema täpne, juhtimisarvestuse info kiire aga mitte niivõrd täpne.
) Jääktulumäär A JTmäär= JT/NK* 100% Püsikulu B JTmäär= 180 000/ 700 000* 100%= 26% MK- NK= JT- PK [= EBIT] > PK= JT + NK MK PK= 180 000 + 700 000 520 000= 360 000 Vastus: A= 26%; B= 360 000.- 14. Kuidas käituvad segakulud? Osa käituvad nii nagu muutuvkulu ja osa nagu püsikulu. N: Telefonikulu (abonenttasu + kõned) 15. Mida nimetatakse kulude käitumiseks? Kulude äitumine on kulude reageerimine kulu anduri muutustele. 16. Leia puuduvad summad: Müügikäive C JTmäär= JT/NK* 100% Muutuvkulu D JT= NK- MK JTmäär 30% JT= PK + EBIT > 50 000 + 90 000= 140 000 PK 90 000 krooni NK - 100% EBIT 50 000 krooni 140 000 30%
konstantseks üksnes kogusummas, kuid summa ühiku kohta arvutatuna on muutuv suurus. Püsikulu ühiku kohta muutub pöördvõrdeliselt tegevusmahu muutumisega ehk tegevusmahu suurenemisel püsivkulu ühiku kohta väheneb ja vastupidi. 7 Mis on segakulud? Segakulud – (semivariable cost) on kulu, mis muutub tegevusmahu muutudes, kuid erinevalt muutuvkulust pole segakulu muutumine proportsionaalne tegevusmahu muutumisele. Koosneb püsiv- kui muutuvkomponendist (nt. telefonikulu puhul püsiv kuutasu, muutuv kõnede maht). 8 Millised on olulised ja millised ebaolulised kulud? Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud – kulud, mida tuleks ignoreerida, need on alternatiivide jaoks ühesugused või on juba tehtud (pöördumatud) ___________________________________________________________________________
ja muid kulusid 1.5 . Aabitsa tootmise litsents (õigus) osteti 7500 eest 25000 aabitsa tootmiseks ja maksmine toimub vastavalt tootmisele. Tootmise üldkulud, v.a. kulum moodustasid 60000 Üldjuhtimiskulud 30000 Müügikulud sisaldavad töötasu 4 /aabits ja telefonikulu. On arvestatud, et iga aabitsa peale kulub 3 minutit kõneaega (ta 0.1 ) ja abonenttasu on 10 kuus. Aasta tootmis ja müügimaht 25000 tk. Leida jooksva aasta kulud: Muutuvkulud Esmaskulud Tootmis-
· transpordis küttekulu jne. PÜSIKULUD (fixed costs) on kulud, mis ei sõltu tegevusmahust, on muutumatud teatud ajaperioodil · (aasta jne.). · Püsikuludeks on näiteks: · tootmishoone amortisatsioon, · juhatuse esimehe töötasu, · bürooruumi rendikulu jne. Joonis. Püsi- ja muutuvkulude käitumine SEGAKULUD (mixed costs) on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui ka püsivat osa. Segakuludeks on näiteks telefonikulu, kus abonemenditasu on püsikulu ja kõneajaga seotud tasu muutuvkulu. KULUDE POOLT SEATAVAD PIIRID HINNAKUJUNDUSES: · Minimaalne võimalik hind (hinnapõrand) · Soovituslik pika-ajaline keskmine hind KONKURENTS 1. ERINEVAD TURUTÜÜBID (turgude majandusteoreetiline käsitlus) · täiuslik konkurents · monopolistlik konkurents · oligopolistlik konkurents · puhas monopol 2. VERTIKAALNE KONKURENTS (M. Porteri tootmisharu analüüsi skeem). · asenduskaubad
). Muutuvkulu muutub seoses mingi teise muutujaga (tavaliselt muugikaive). Muutuvkulu on tavaliselt tööjõukulu, tooraine kulu jne. Pusikulu ei muutu seoses tegevusmahu muutumisega. Pusikulu on naiteks intressimaksed, kindlustus, maamaks jne. Pusikulu ei muutu hoolimata tootmismahust, samal ajal vahenevad tootmismahu suurenemisega kulud uhiku kohta. Muutuv pusikulu koosneb kahest komponendist: muutuvkulust ja pusikulust. Hea naide muutuvast pusikulust on telefonikulu, mille puhul tavaliselt makstakse fikseeritud kuutasu ning lisaks kõneminutite eest. Etappkulu on segakulude variant, kus tootmismahu erinevatel astmetel toimub kuludes suur muutus. Tegelikult on enamik pusikuludest etappkulud, kuigi suurte vahemikega: naiteks tootmishoone kuttekulud on kull fikseeritud, kuid mingist tootmismahu tasemest alates tuleb laieneda teise hoonesse ning kuttekulud suurenevad jargmisele fikseeritud tasemele. 46. Otsesed kulud ja kaudsed kulud
· püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. Niisugusteks kuludeks on näiteks telefonikulu, milles sisaldub püsiv kuutasu püsikuluna ja minutitasu muutuvkuluna. Otse- ja kaudkulud Kulusid võib liigitada otsesteks ja kaudseteks kuludeks: · otsekulu on kulu, mida saab seostada kulukandjaga (tootega, kliendiga, piirkonnaga jne). Otsekuludeks võib olla näiteks tootega seotud materjalikulu, kliendiga seotud reklaamikulu; · kaudkulu on kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkuludeks
püsikulusid ehk püsivaid suvakulusid: - püsivad omamiskulud – püsikulud, mis tulenevad seadmete, hoonete või muu vara omamisest, samuti tippjuhtidega sõlmitud lepingutest; - püsivad suvakulud – püsikulud, mis on seotud perioodiliselt langetatavate eelarvestamisotsustega, peegeldades tippjuhtkonna nägemusi. 9 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. Näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus (kulukäituriks on kõneaeg). Astakkulud on kulud, mis on püsivad teatud tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad (järsult), jäädes seejärel jälle muutumatuks. Muutuvkulusid, püsikulusid ja segakulusid võib nimetada regulaarseteks kuludeks. On aga olemas veel ebaregulaarsed ehk irregulaarsed kulud, sellisteks on näiteks hindade suure
Vastavalt mänedzerilepingule toimusid kõik T. tegevused MTÜ direktori järelevaatuse all ning selle strateegiast ja prioriteetidest lähtuvalt. Igapäevaselt suhtlesid mänedzer ja direktor e-kirjade ja telefoni vahendusel. T. võttis omale 3 abiks assistendi M.-i, kelle tööandjaks oli MTÜ. MTÜ tasus T. kontorikulud ja tehnilise varustuse (arvuti- ja telefonikulu) eest. Lepingus ei olnud märgitud T. puhkuse kestust. Peale 4 kuud kestnud töötamist MTÜ T.-le enam töötasu ei maksnud. T. pöörduse kohtusse nõudega lugeda sõlmitud leping töölepinguks ning mõista MTÜ-lt välja saamata töötasu ja viivised vastavat tööseadustes ettenähtule. MTÜ T. hagiga ei nõustunud, selgitades, et sõlmitud lepingu puhul oli tegemist sisuliselt käsunduslepinguga, sest pooltevaheline leping oli tähtajaline, kusjuures lepingu tähtaeg
a) automatiseerimise kasv toob kaasa investeeringute suurenemise masinatesse ja seadmetesse, millega omakorda kaasneb depretsiatsiooni- ja rendikulude suurenemine; b) hea väljaõppega, kõrgeltkvalifitseeritud töötajad on väga väärtuslikud, raskesti asendatav vara. Tulemuseks pikaajalised, fikseeritud garantiidega lepingud. 3) segakuludeks, mis sisaldavad nii muutuv- kui püsivkomponenti (telefonikulu puhul püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus, kulukäituriks kõneaeg). Segakulu muutub tegevusmahu muutudes, kuid erinevalt muutuvkulust pole segakulu muutumine proportsionaalne tegevusmahu muutumisele; 4) osaliselt püsivateks või osaliselt muutuvateks kuludeks, selliste kulude muutused ei ole võrdelised koos mahu varieerumisega (telefonikulu ühendab nii püsiv- kui ka muutuvkulusid); 5) astmelisteks kuludeks e
täistööajaga ning tema töötasu koos lisatasuga oli 1 700 eurot kuus. Leping oli sõlmitud 2 aastaks. Vastavalt mänedžerilepingule toimusid kõik T. tegevused MTÜ direktori järelevaatuse all ning selle strateegiast ja prioriteetidest lähtuvalt. Igapäevaselt suhtlesid mänedžer ja direktor e- kirjade ja telefoni vahendusel. T. võttis omale abiks assistendi M.-i, kelle tööandjaks oli MTÜ. MTÜ tasus T. kontorikulud ja tehnilise varustuse (arvuti- ja telefonikulu) eest. Lepingus ei olnud märgitud T. puhkuse kestust. Peale 4 kuud kestnud töötamist MTÜ T.-le enam töötasu ei maksnud. T. pöörduse kohtusse nõudega lugeda sõlmitud leping töölepinguks ning mõista MTÜ-lt välja saamata töötasu ja viivised. MTÜ T. hagiga ei nõustunud, selgitades, et sõlmitud lepingu puhul oli tegemist sisuliselt käsunduslepinguga, sest pooltevaheline leping oli tähtajaline, kusjuures lepingu tähtaeg sõltus MTÜ ja orkestri vahelise
annaabi.ee 
