ülesande täitmiseks, nimelt just telefonisignaali ning numbri edastamiseks. 2. Selline süsteem toimib nõrgas reaalajasüsteemis, sest on mitmeid kriteeriume, mis ei vaja nii palju kiiret reageerimist. Algatuseks pole telefonijaama ohutus kriitiline, sest kui tekib selline olukord, kus kasutajad tooni kätte ei saa, siis saadetakse vastava pädevusega inimene, kes suudab olukorda lahendada, näiteks on vaja telefonijaamas kaabli kontakti uuendusi teha ning see ei põhjusta ohtlikku seisukorda. Samuti sellest eelnevast tingimusest tulenevalt on nõrgal süsteemil omane vigade tuvastamine just kasutaja abiga, sest liin võib olla pikk ning seda monitoorida on väga keeruline. Monitoorimise muudab just keeruliseks see, et telefonijaamas võib olla sadu kliente, kellel kõigil on erinevad numbrid ning seetõttu on jaamas vajalikud suured andmemahud ning nende andmete
Liinitakistus leitakse kogutakistusest. Kogutakistus R = U / I , kus U on pinge, mis mõõdeti rahuseisundis. Liinitakistus = Kogutakistus - telefoni_takistus - lisatakistus. 5. Kirjeldada analoogtelefonis numbrivalimise käiku impulssvalimise korral. Numbrivalimise ketta lahti laskmisel tekitab ketas, konstantse kiirusega tagasi pööreldes, telefoniliinis katkestusi ehk vool liinis muutub 0-ks. Katkestusele järgneb vooluring läbi telefoni. Nende katkestuste arvu loetakse telefonijaamas. 6. Kirjeldada analoogtelefonis numbrivalimist toonvalimise korral. Toonvalimise korral genereeritakse antud numbrile vastavad 2 sagedusegruppi. Näiteks valides number 5,genereeritakse sagedused 770 Hz ja 1330 Hz . 7. Millised on analoogtelefonis numbri valimisel toonvalimise eelised impulssvalimise ees? Impulssvalimist segavad juhuslikud liini halvad ühendused, mida keskjaam võib tõlgendada numbrivalimisimpulsina. 8. Millisel moel saavutatakse toonvalimisel suurem häirekindlus?
kõnekvaliteedi. Et telefoniliinid on maailmas üld tunnustatud nähtus, siis hakati neid juba ammustel aegadel ka andmeside tarvis rakendama. Mõeldi välja modemid, mis konverteerivad arvutist tuleva digitaalse signaali telefoniliiidele sobivaks analoogseks ja vastupidi. Nüüdsel ajal, kus telefonijaamad suures osas digitaalsed, toimub modemside seansi ajal pidev muundamine: modemiga konverteeritakse saatja arvuti digitaalne info analoogseks, telefonijaamas analoogsignaal digitaalseks, vastuvõtja telefonijaamas jälle analoogseks ning vastuvõtja modemis uuesti digitaalseks. Lisaks sellele, et niisugune tegevus iseenesest mõttetu tundub, seab ta piiranguid ka kiirusele. Siit saigi alguse idee teha ka telefonijaama ja abonendi vaheline side digitaalseks. Kui telefonikompaniid selles vallas tegutsema hakkasid, oli aktiivseid firmasid mitu ja igaüks tegutses omamoodi. Niioli iga firma digitaalside oma protokollide ja standarditega
annaabi.ee 
