Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgeval ja suri 30. mai 1996 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja. Tunnustused: - 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia - 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud. Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V
ansamblist ära ja otsib asemikku. Alo oli nõus. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris. 1984. aasta oli Alole edukas, sest ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad-kuulajad jäid rahule. Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal. Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Tänapäeval on meile vist kõige tuntuim laul "Eestlane olen ja Eestlaseks jään" Caroly Kasemets Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass
1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal. Mattiisen on töötanud muusikaõpetajana Jõelähtme koolis, muusikatoimetajana Eesti Raadios ja Reklaamitelevisioonis, hiljem tegutses vabakutselise heliloojana. Ta oli heliloojate Liidu liige alates 1988. Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmi-, koori-, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, vokaalsuurvorme(2 oratooriumi, 2 muusikali, lühiooper, kantaat), telefilmide ja telelavastuste muusikat. Mattiisen on kirjutanud kõige rohkem laule(86). Kõige tuntumad on ,,Ei ole üksi ükski maa"(1987), ,,Emale" ja viis ärkamisaegset laulu: ,,Kaunimad laulud" (1988), ,,Mingem üles mägedelle" (1988), ,,Sind surmani" (1988), ,,Isamaa ilu hoieldes" (1988), ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" (1988). Mattiisen on kirjutanud muusika lavateostele ,,Charlotte koob võrku" ja ,,Väike merineitsi". Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (1986. a
) Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Rita asus õppima lavakunsti eriala. Nad elasid koos kuus aastat, enne kui abiellusid. Kooselu kestis üheksa aastat. Neil on üheksa-aastane tütar Anna-Mariita. Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas. 5 Looming Alo looming on väga mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Kõige rohkem on ta kirjutanud laule - kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg ansamblist "Karavan"
5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Alole kõige rohkem meeldis "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale.1983. aastal läks Alo ansamblisse ``In Spega´´ Erkki-Sven Tüür koha asemel. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris. Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Alo ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp. Neil on tütar Anna-Mariita. Koolid, kus Alo õppis: Jõgeva Laste Muusikakooli, Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule - kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" Ka praegu korraldatakse Alo Mattiiseni auks muusikapäevi, konkursse, Jõgeva piirkonnas. Alo Matiiseni õpingud
lõpetas 1984 1988 lõpetas kompositsiooni eriala Tallinna konservatooriumis Eino Tambergi õpilasena. 1983 liitus bändiga "In Spe" 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 Tütar Anna-Mariita Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming Looming on mitmekesine. Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86. Tuntumad neist on: ,,Ei ole üksi ükski maa", ,,Viis isamaalist laulu" ja ,,Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henry Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg
Alo oli nõus. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris.1984. aasta oli Alole edukas, sest ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad- kuulajad jäid rahule. Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal.Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. Laul on
Instrumentaalteosed ja suurvormid Tuntuim teos " Ajaga sil mitsi " ( 1986. a. suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19. aprillil 1987 III programmis, stereoraadios. "Ajaga silmitsi" osad: · Argipäev · Psühhokraatia Attaca · Võib olla Ette kantud Tartu 9. muusikapäevadel 1987. aastal, kus tunnistati parimaks muusikateoseks. Muusikud: Alo Mattiisen klahvpillid, Riho Sibul kitarr, Peeter Määrits heli. Telefilmide ja telelavastuste muusika Kaks teost, millele ta on kirjutanud muusika o ma loo mingu hilisajal, on doku m entaalfilm " SupperC OM ADOS " 1991. a. ja teleteater "Kallid külalised" 1992. a. Tunnustused · 1988 ja 1989: Eesti NSV muusikaaastapreemia · 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis. Kokkuvõte
Teosed: kammermuusika sari `Architectonics', orkestriteosed(Symbiosis,Exodus), 5 sümfooniat.Reekviem.Ajaloolise taustaga ooper `Wallenberg'. Urmas Sisask helilooja,koorijuht,harrastusastronoom, kelle eesmärgiks on muusikasse kirjutada kõik tähtkujud. Teosed: klaverimuusika(`Tähistaeva tsükkel'), kooriteosed(`Gloria Patri'), orkestriteosed. Alo Mattiisen on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat Eksperimenteerija. Elektrooniline muusika. Tähtsus: viie isemaalise laulu autor(`Kaunimad laulud' , `Minge üles mägedele', `Sind surmani', `Isamaa ilu hoieldes', `Eestlane olen ja eestlaseks jään'.Kõik 1988).. Teosed: Risotoorium `Roheline muna', `Näärmed'. Peeter Vähi helilooja ja muusikaprodutsent, kelle muusikas on ühendatud nii orientaalse kui õhtumaise muusika väljendusvahendid ja instrumendid. Elektroonilise muusika suur osatähtsus.
väikesed kuradid piilusid, kes õdede lõbust lugu oskas pidada ja seda toetada, ....võrreldes S. Peetsoniga oli Kausi pehmem, aga ta oli jälle nagu rohkem arenenud, laiema inimliku olekuga. Samuti on ta mänginud ka telefilmides ’’Ühe suve akvarellid’’ ja ’’Tädi rose’’. Siin avanes näitlejanna mitmekülgne talent uuest küljest - võime mängida traagilisi osi. Tädi Rose osa tunnistati parimaks osatäitmiseks Läti, Leedu, Eesti, Moldaavia ja Valgevene X kino-ja telefilmide ülevaatusel 1969.a. Albina Kausi-Üksip Film ENSV ajal Kaljo Kiisk sündinud 3. detsemberil 1925. Toila vallas, Vaivina külas ja surnud 20. septemberil 2007. Tallinnas oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli ja 1946.–1947. aastal õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis
suunatud Eesti Vabariigi iseseisvus taastamisele. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Selle alla kuuluvad: Perestroika, Fosforiit, IME, Sinimustvalge lipp, Öised laulupeod, Eestimaa Laul, Kodanike komiteede liikumine, Balti kett ·Alo Mattiisen- 1961-1996. Oli eesti helilooja. Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale".
annaabi.ee 
