· Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Valdav osa ülaosas. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas. Süvik tekib kahe laama piirile, kui üks laam sukeldub teise alla
leostunud ja leetjad liivsavimullad. 5. Looduskaitse Valla suurim looduskaitseala on Kohtla ja Toila vallas asuv Ontika maastikukaitseala. Ala on kaitse all alates 11. juulist 1957. aastast. Maastikukaitseala suurus on 336 hektarit. Põhja-Eesti paekallas on unikaalne loodusmälestis mitte ainult Euroopas, vaid liialdamata kogu maailmas. Ta on eelkõige üks paremaid kambriumi ja ordoviitsiumi setete paljandeid, kus kivimid on tektoonilistest jm. destruktiivsetest protsessidest praktiliselt mõjustamata kujul säilinud sadade miljonite aastate vältel. Tänu sellele on kivimis sisalduv rikkalik fauna samuti säilinud rikkumata kujul, mis on äärmiselt oluline orgaanilise maailma evolutsiooni uurimise seisukohalt. 6 6. Elukeskkonna seisundi iseloomustus Suurem osa vallas tekkivatest jäätmetest on olmejäätmed
süvafookuselised (toimuvad kuni 670km sügavusel) ja need on tõenäoliselt tingitud mineraalstruktuuride kollapseerumise ja nende asendumisel tihedama pakindusega (laboratoorsed katsed näitavad et see protsess toimub väga kiiresti) vabanevast energiast. Laamade liikumise tüübid (http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Fault_types .png ) Vulkaaniline maavärin Vulkaanilisest tegevusest põhjustatud maavärinad ei ole nii levinud, kui seda olid tektoonilistest liikumistest kaasnenud tõuked. Vulkaanilisi maavärinaid eristatakse kahte liiki. Neist esimene on põhjustatud plahvatuslikest pursetes vulkaanides. Mitte kõik vulkaanipursked ei põhjusta maavärinaid, enamus purskeid on rahulikud ning ja vulkaanid on üldse enamus aega ,,vaiksed". Vulkaanilised maavärinad on suhteliselt haruldased võrreldes laamade liikumisega kaasnevatest vappumistest (4-5% maavärinatest on põhjustatud vulkaanilistest tegevustest)
3. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerimine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb kokkusurvepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. (a- kerkemurrang, b- langatusmurrang e. normaalmurrang, c- nihkemurrang ) Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase
all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. Allikas: koht, kus põhjavesi maa peale voolab Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb · Lainetuse tugevusest, · Alalistest tuultest, · Kivimite vastupidavusest, · Maapinna tõusudest ja langustest (tektoonilistest liikumistest) · Järskrannikutel süveneb veekogu kiiresti, lainete suur energia, kulutav tegevus- murrutuskulbas · Kulutusrannad- õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine · Laugrannikud- ülekaalus kuhjav tegevus. Süveneb aeglaselt, lainetel randa jõudes väike energia. Rannavallid, barrid- veealused vallid, maasäär · Selfiliustik kinnitub mäe- või mandriliustiku külge Toetub selfile või ujub meres
Limaanrannik 8. Maa geoloogiline tegevus 9. Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine Kulutav tegevus e. murrutus tekib oleneb eelkõige kolmest asjaolust: järskrannik, kus on rannaastang Lainete tugevusest Kuhjav tegevus tekib laugrannik. Kivimite vastupidavusest lainetusele Suurema lainetuse korral tekivad Tektoonilistest liikumistest rannavallid, barrid. Ühesuunaliste tuulte + mõned teised tegurid mõjul tekib maasäär. Veereziim jõe veetaseme kõikumine aasta jooksul Madalvesi aasta-aastalt Suurvesi aasta-aastalt Kõrgvesi e. tulvavesi lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus Hüdrograaf Diagramm, mis iseloomustab jõe aastast äravoolu 10. Jõgede jagamine peamiste toitumisallikate järgi
- nihkuvad üksteise alla, kui üks põrkuvatest laamadest on õhukese ookeanilise ja teine paksu mandrilise maakoorega, sukeldub õhem laam teise alla. Allapainduva laama äär on väga sügaval ja seal asub ka süvik ookeanis. Teise laama äär võib vastupidiselt üles painduda ning sellest kerkivad mäestikud. Lisaks on sellistes piirkondades tugevad maavärinad ja vulkaanipursked. Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud. Murrang - Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel, laamade serval. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Rift - Koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Riftide teke põhjuseks on laamade lahknemine. Ookeanilise maakoorega laamade lahknemisel tekivad ookeanilised riftivöötmed, kus keskaheliku piki kulgeb pikk ja kitsas alang
Meie elame praegu Maa "hiidkontinentide kalendri" järgi selle viimase hiidkontinendi lagunemise ajastul. Varasematest superkontinentidest on andmeid veel ligikaudu 1 miljard, 1.6 ning 2.5 miljardit aastat tagasi eksisteerunute kohta. Hiidmandrid on nt Gondwana(Mesosoikumis umbes 200 Ma), Rodinia, Pangaea ja Lauraasia(Mesosoikumi lõpul). 6.Murrangu struktuursed elemendid. Murrangpind, lasuv ja lamav plokk. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Valdav osa murranguist esineb vaid maakoore ülaosas (10...15 km) nn haprate deformatsioonide vööndis. Sellest allpool on kivimid suure rõhu ja temperatuuri tõttu plastilisemad. Seetõttu nimetatakse seda vööndit plastiliste deformatsioonide vööndiks.
Antiklinaali keskosa koosneb seega vanematest kihtidest kui ääreosad. Antiklinaal ei pruugi moodustada positiivset pinnavormi, sest keskosa võib olla ära kulutatud. Sellisel juhul on antiklinaali keskel vanemate ja ääreosades nooremate kivimite avamusalad. -Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. 31. Kivimite rabenemine ja porsumine. -Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. -Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine.Porsumine on neist kahest kaugelt domineerivam kivimeid murendav tegur
isotoopide suhe • Puuraugud jääkilpides – Antarktikas jõutud kuni 740 000 a tagasi – Gröönimaal vähemalt 200 000 a • Setted stalagmiitides - samuti 18O /16O suhe, andmed orkaanide kohta • Uuritakse temperatuurimuutusi ja nende kiirust, aga ka valitsevat tuulesuunda jm • Seos inimasustuse kujunemise ning inimtegevusega Rannajoonte modelleerimine ja arheoloogia • Sõltuvalt piirkonnast tektoonilistest protsessidest võimalik nii maakerge kui ka langus • Uuritakse nt ranna-moodustisi, vee alla jäänud maastikke jm • Võimalik arvutada perioodi keskmine maatõus -> rannasiirdekrono-loogia • Seos rannikuasulate, aga ka nt kaljukunstiga Geoarheoloogia: maastikuandmed kitsamas piirkonnas • Aastakihilised setted – eelkõige sügavates järvedes, Skandinaavias (ka Eesti) • Lisaks dateerimisele sisaldavad sageli õietolmu
Lõhed ja murrangud *nii lõhed kui ka murrangud on rebendrikked s.t. rikked mis tekivad haprate deformatsioonide e. kivimi purunemise tulemusena. *lõhede puhul ei ole toimunud kivimosakeste nihkumist teineteise suhtes, murrangutes on aga lõhet mööda toimunud maakoore kivimplokkide nihkumine teineteise suhtes. *lõhed ja lõhesüsteemid esinevad pea et igas kivimite paljandis olles tunnistajateks kunagi siin levinud regionaalsetest tektoonilistest pingetest (ka Eestis). Murrangu struktuursed elemendid 1) pind mida mööda kivimplokkide nihkumine toimub nimetatakse murrangu pinnaks e. murrangu lõheks ka siirdepinnaks (inglise k. fault plane, fault surface). 2) nihkunud kivimplokke nimetatakse murrangu tiibadeks e.plokkideks (inglise k. block, side). 3) tiibade vastastikuse suhtelise liikumissuuna järgi eristatakse murrangu kerkinud ja laskunud tiiba (inglise k. uplifted and downfaulted block or side). 5
v2Kt Gdovi Kirjuvärviline aleuroliit ja savi, alumisel 60 m lõuna ja kagu suunas ning aluspõhjakivimite ida-lääne - suunalised avamusjooned annavad piiril eriteraline polümiktne liivakivi tunnistust maakoore hilisematest, settimisele järgnenud tektoonilistest liikumistest, samuti nendega kaasnenud kulutusprotsessidest. Aluskorrakivimite pealispinna madaldumine Vendi setendid Eestisa ei paljandu. põhjast lõuna suunas ning vanaaegkonna kihtide vastav kallakus on iseloomulik peaaegu
annaabi.ee 
