Lydia Koidula referaat
1887. aastal anti välja "Emajõe ööbik" ja see
sisaldas "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" jne. Tema luulet ilmus
ajakirjanduses ja kalendrites. Pärast surma anti välja mitmeid luulekogusid:
· 1925 "Kogutud luuletused"
· 1934 "Valitud laulud"
· 1943 "Valitud luuletused"
· 1948 "Valik luulet"
· 1949 "Valitud luuletused"
· 1957 "Teosed" I: Luuletused, II: Jutud ja näidendid
· 1967 "Väike luuleraamat"
· 1969 "Luuletused" (tekstrikriitiline väljaanne)
· 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm"
· 2005 "Löö, süda, õitsele!"
Tema põhiliseks zanriks oli isamaaluule. Ta sai insipratsiooni lapsepõlvest Vändras,
oma armastusest Eesti ja selle rahva vastu. Tema kuulsaim isamaaluule on "Minu
isamaa on minu arm", millele on tehtud ka viis ja mida lauldakse igal laulupeol. See
on kujunenud Eesti teiseks hümniks.
Mu isamaa on minu arm,
kel südant annud ma,
annaabi.ee 
