"tekstiredaktoriga" - 18 õppematerjali

Inseneriinformaatika

Nii see tiiger meil siis hüppab... See on esimene, "teretulemast-ülesanne", mis näitab, kuidas oskate ümber käia tekstiredaktoriga Nüüd tuleb teil tekstiredaktoriga OpenOffice tekitada antud lehest võimalikult identne Faili nimeks saab aXXXXXX, kus XXXXXX on teie õpinguraamatu number, Kui te koopia. Jah, tõesti ­ alustuseks lööte kogu teksti üksühele ümber. Leht sisaldab ühtlasi ka numbrit ei tea, küsige õppejõult, kes ehk teab. Sel kombelmuide nimetate te ka KÕIK oma teile olulist informatsiooni ning kui te selle ümber kirjutate, siis ehk loete ka läbi ja jätate järgmised tööd: bXXXXXX, cXXXXXX jne

Assembler

täidetakse, vahele jäetakse ja korratakse. Peale mõnetäheliste sümbolitega tähistatud käskude tunnevad translaatoreid ka direktiive ehk juhtnööre, mida translaator kasutab programmist aru saamiseks ja keerukamate lahenduste loomiseks. Direktiivide ülesanneteks on näiteks programmitüübi määramine, muutujate ja avalike funktsioonide deklareerimine ning muutujate ja koodi joondamine mälus. Lähtekood peab olema suvalise tekstiredaktoriga töödeldav ja suvalise translaatori poolt loetav. Ühel koodireal võivad antud järjekorras olla pealdis, instruktsioon, argumendid ja kommentaar. Loomulikult ei pea ühel real kõiki nelja olema. Pealdis on nimi, mis mingile programmireale antakse, et saaks programmi sees ühest osast teise "hüppata". Instruktsioon ja operand(vahel ka operandid) moodustavad käsu, mida täidab protsessor ning kommentaaridega on võimalik programmide mõistetavust võimaliku

Inseneriinformaatika ül. 1

õudu tööle! (Seda läheb teil tarvis...) See on esimene ,,teretulemast ülesanne", mis näitab, kuidas oskate ümber käia tekstiredaktoritega Teil tuleb tekstiredaktoriga OpenOffice tekitada antud lehest võimalikult identne koopia. Tööde esitamine käib e-õppe keskkonna Moodle kaudu. Kui te pole seni nimetatud Jah, tõesti ­ alustuseks lööte kogu teksti üksühele ümber. Leht sisaldab ühtlasi teile olulist keskkonna kasutaja, alustage sellest, et tekitate endale kasutajatunnuse, teete kõva häält

Esimene praktika töö

Nii see tiiger meil siis hüppab . . . Tere! See on esimene, ,,teretulemast-ülesanne", mis näitab, kuidas on teil lood tekstiredaktori tundmise ja failide saatmisega Te peate tekstiredaktoriga tekitama antud lehest võimalikult ehk teab. Sel kombel muide nimetate te ka KÕIK oma identse koopia. Jah, tõesti ­ lööte kogu teksti üksühele järgmised tööd: bXXXXXX, cXXXXXX jne. Mitte ümber. Leht sisaldab ühtlasi ka teile vajalikku informatsiooni Document1.doc ega Petsi oma ega Ülesanne 1 või midagi ning kui te selle ümber kirjutate, siis ehk loete ka läbi

kopeerida https://ained.ttu.ee lehel ITV0050 aine vastava labori Quizzi vastuseks. 1) Installeerida GIT. Sudo apt-get install git 2) Looge kasutaja "kasutaja" kodukataloogi kaust projekt1_salv. Mkdir projekt1_salv 3) Looge kausta projekt1_salv tühi ilma töökataloogita salv (ingl. k. "bare repository"). Git --bare init 4) Kloonige vastloodud salve sisu kausta projekt1. Git clone /home/kasutaja/projekt1_salv ~/projekt1 5) Looge tekstiredaktoriga fail ~/projekt1/anagram.py, mille sisuks on 1. def anagram(string, comp): 2. """ 3. Check whether two strings are anagrams of each other. 4. 5. For more information see: https://en.wikipedia.org/wiki/Anagram 6. 7. Arguments: 8. string -- first string 9. comp -- second string 10. 11. Returns: 12. True if the strings are anagrams, False otherwise. 13. """ 14

Lihtsa sisupaketi loomine tarkvaraga Course Lab

valida avanevas kiirmenüüs korraldus Rename. Sisu lisamine lehele Lehele võib lisada nii tekste, pilte kui objekte. Teksti lisamiseks valige menüüst Insert korraldus Text Box. Lehele tekib kastike, kus on sees tekst Enter Text. Tekstiala suurendamiseks või vähendamiseks sikutage tekstiala nurgas või külje peal asuvast ringikesest suuremaks või vähemaks. Teksti lisamiseks tehke topelt hiireklõps olemasoleval tekstil. Avaneb teksti redigeerimise aken, mis on analoogiline nt MS Wordi tekstiredaktoriga Joonis 3. Sinu Nimi 30.12.2012  6 Karin Ruul Pildi lisamiseks valige menüüst Insert korraldus Pictures. Teil on võimalik lisada pilte failist (from File), Cliparti pilte (Clip Art) või kujundeid (AutoShapes). Pildi suuruse muutmiseks tehke hiireklõps pildil ning sikutage pilt suuremaks või vähemaks pildi nurgas olevast ringikesest

Linux serveri administreerimine

liikmed. SSH-teenuse põhikonfiguratsioonifail on /etc/ssh/sshd_config . Infot faili formaadi kohta saab korraldusega man sshd_config . Pärast SSH-konfiguratsioonifaili muudatust tuleb selle jõustumiseks anda SSH-teenusele korraldus konfiguratsiooni uuesti lugemiseks. Selle tulemusena ei saa sa enam SSH-ga kasutajana student serverisse sisse logida! Logi sisse mõne teise kasutajana. Avame konfiguratsioonifaili tekstiredaktoriga nano. Faili ülekirjutamiseks on vaja administraatori õigusi. student@server:~$ sudo nano /etc/ssh/sshd_config Lisame faili sshd_config lõppu rea: AllowGroups ssh-access Faili saab salvestada klahvikombinatsiooniga Ctrl-O , mille järel tuleb käsklus kinnitada klahvi Enter vajutamisega. Tekstiredaktorist väljumiseks kasutame klahvikombinatsiooni Ctrl-X , seejärel vajutame käskluse kinnitamiseks uuesti Enter klahvi. Taaskäivitame SSH-teenuse.

Tekstiformaadid üldiselt

ja parema toetusega. RTF ei toeta multimeediat dokumendisiseselt ega viiteid välistele failidele. Sama versioon dokumendist sobib kenasti nii ekraanil esitamiseks kui ka printimiseks. Seda toetavad praktiliselt kõik tekstiredaktorid olenemata arvuti tüübist või operatsioonisüsteemist. RTF formaat säilitab dokumendi vormingu nii, et seda on võimalik avada ükskõik millise muu RTF vormingut toetava tekstiredaktoriga. Nii võib PC-arvutiga Windowsi keskkonnas loodud RTF faili ilma suurema vaevata lugeda Apple Macintoshi MacOS operatsioonisüsteemis. (Blogger). TXT Tekstifail ehk txt on tekstitöötluse dokumentide failinime laiend. Tekstifail on ainult teksti sisaldav arvutifail. Tekst koosneb sõnadest, lausetest, lõikudest ja lehekülgedest. Sõna "tekstitöötlus" tähendab tekstiga manipuleerimist. Enamasti mõeldakse sõna "tekst" all sellist teksti, mis on salvestatud ASCII koodis, st

Linux vs Windows

Mis tähendabki seda, et kui sa tahad oma kasutaja failid hoida eraldi diski või osa peal, sul ei ole Linuxis E: draivi; selle asemel sa lihtsalt paigaldad ta justkui eraldi disketile või siis osale /home. 2.Seal ei ole kataloogi Linux ei kasuta seadistuste konfiguratsiooniks ühte andmebaasi, nagu seda teeb Windows oma kataloogiga. Selle asemel on selles mitmeid erinevaid konfigureerimisfaile. Tüüpiliselt on need kõige lihtsamas tekst formaadis (järjest rohkem ka XML), milelle saab tekstiredaktoriga lihtsalt kirjutada , parandada, kui tekib vajadus. Sa võid leida süsteemipõhiseid kofig faile /ect kataloogist; sinu kasutaja-spetsiifilised failid tavaliselt on ära peidetud varjatud kataloogi nn kodu kausta. See on sellepärast parem Windowsi omast, et seal ei ole olemas ühte kindlat süsteemi konfiguratsiooni punkti mida saaks täielikul rikkuda. Kui üks konfig fail muutub korrumpeerunuks e läheb katki, läheb ainult see konkreetne

Uurmiustöö Windows Xp

Office XP. Mõned rakendusprogrammeid on ka Windows XP koosseisus: tekstiredaktor Notepad vormindamata tekstifailide jaoks, tekstiredaktor WordPad vormindatud tekstifailide jaoks, joonistusprogramm Paint rastergraafikafailde töötlemiseks, Imaging fotode ja skaneeritud dokumentide töötlemiseks ja rida teisi. Neid saab käivitada stardimenüü korralduse All Programs alammenüüst Accessories. Tekstiredaktor WordPad Tekstiredaktoriga WordPad saab koostada vormindatud tekstidokumente. Dokumendile saab lisada pilte ja teisi objekte. Aknad, rippmenüüd, tööriistaribad, printimine ja põhikorraldused on samad, mis kõigis Windowsi programmides, mistõttu on lihtne üle minna mõnele võimsamale tekstitöötlusprogrammile. Programmi käivitamiseks tuleb stardimenüüst anda korraldused All Programs, Accessories, WordPad. Avaneb uue dokumendi aken, kuhu võib hakata teksti tippima. Eelnevalt tuleks

Google App Engine

Linuxis tuleb avada veebilehitseja aadressil http://localhost:8080 Logs - Avab logiakna, mis näitab lokaalse veebiserveri tegevust ning üleslaadimise olekut Linuxis näeb samu asju kohe peale mõne käivituskäsu sisestamist SDK Console - Avab veebilehitsejas aplikatsiooni admin liidese lokaalses veebiserveris Linuxis tuleb veebilehitsejaga avada aadress http://localhost:8080/_ah/admin Edit - Avab toimetamiseks aplikatsiooni peamise konfiguratsioonifaili Linuxis tuleb tekstiredaktoriga avada aplikatsiooni kataloogis fail app.yaml Deploy - Laeb aplikatsiooni failid serverisse Linuxis tuleb käivitada käsklus appcfg.py update aplikatsiooni_kaust Dashboard - Avab veebilehitsejas aplikatsiooni admin liidese Google serveris Linuxis tuleb avada aadress http://appengine.google.com Uue aplikatsiooniprojekti loomine Aplikatsioon koosneb aplikatsiooniprojektist, mis asub ühes kaustas ning koosneb minimaalselt määratud elementidest. Nendeks on kolm faili - app

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

Selleks ava Run>cmd. Avanenud konsooliaknas sisesta järgmine koodirida: ? 1 C:>wampbinmysqlmysql5.5.24binmysqldump -u root -h localhost -p muusikapood 2 > c:muusikapood.sql Antud rida käivitab programmi mysqldump, aktiveerib kasutaja root, valib aadressi localhost ning andmebaasi muusikapood. Kui kõik on valmis, siis valin koha kuhu salvestada ja faili nime. Seejärel küsitakse uuesti parooli, vajuta lihtsalt Enter ja korras. Tekkinud faili sisu võid vabalt mõne tekstiredaktoriga vaadata. Läbi phpMyAdmin liidese: 1. vali soovitud andmebaas 'muusikapood' 2. kliki 'Ekspordi' 3. eksportimise meetod 'Kiire' 4. formaat 'SQL' 5. lõpetamiseks vajuta 'Mine' Andmebaasi taastamine Kui on kätte jõudnud aeg, et oleks vaja andmeid olemasolevast failist taastada. Nüüd ei kasuta enam mysqldump programmi, vaid mysql konsooli ennast. Enne taastamist pead andmebaasi looma. ? 1 mysql> CREATE DATABASE muusikapood; Seejärel aktiveeri see. ?

Veebistuudium arendus ASP.NET

ASP.NET lehed koosnevad tekstifailidest, mida saab serveerida läbi IIS (Internet Information Service) virtuaalkaustade. Lehtede loomiseks sobivad kõik tekstiredaktorid. Abivahendeid usaldavale inimesele on kõige parem kasutada kirjutamiseks sellised abivahendeid, mis lehtede loomisel kiirendavad koodi kirjutamist lõpetades alustatud sõnu, kontrollivad jooksvalt süntaksit ning aitavad HTMLi loomisel. Üheks selliseks abivahendiks on Visual Studio. Ehkki palja "rumala" tekstiredaktoriga kirjutamisel on eeliseks lihtsus, siis nt Visual Studio Web Developer Expressiga on lootus ka algajal nõnda läbi saada, et ta paljudesse menüüdesse ära ei upu. Põhivõimalused Lihtsa veebilehestiku loomine HTML keele abil Esimene veebileht Kõige lihtsam veebirakendus koosneb ühest lehest. Veebilehtede levinumaks keeleks on HTML, mida veebilehitsejad mõistavad lugeda ning loetud teksti põhjal kasutajale lehe ette kuvada. Mitmete veebitehnoloogiate (ASP

AutoCad I

Lisaks nimetatule pakub viimane versioon suure hulga uusi võimalusi jooniste modifitseerimiseks ja vaatlemiseks. Neid võimalusi suudame meie kaheosalises lühijuhendis käsitleda paraku vaid möödaminnes. Joonestuspakett AutoCAD on ühilduv paljude teiste tarkvarapakettidega. Ühilduvuse all peetakse siin silmas mitmeid informatsiooni vahetamise võimalusi erinevate pakettide vahel. Näiteks saab paketi AutoCAD abil tehtud jooniseid "tõmmata" sisse tekstiredaktoriga Word koostatavatesse dokumentidesse. Omavahel on ühilduvad ka paketi AutoCAD erinevad ver- sioonid, kuid ainult "alt üles": varasema versiooni abil valmistatud joonis on uuema versiooni abil samuti töödeldav, kuid vastupidi mitte (joonise keerukusest sõltumata). Siin on aga üks erand: kasutades rippmenüü File alammenüüst salvestamise võimalust Save As..., saab 15. versiooni joonise muu hulgas salvestada soovi korral kas 14. või 13. versiooni joonisena.

C# materjal

} Kompileerimine Kompileerides saab siis /doc võtmega anda ette failinime, kuhu kirjutatakse kommentaarid. /* D:kodu606opikc#>csc Punktid6.cs /doc:Punktid6.xml Microsoft (R) Visual C# 2005 Compiler version 8.00.50727.42 for Microsoft (R) Windows (R) 2005 Framework version 2.0.50727 Copyright (C) Microsoft Corporation 2001-2005. All rights reserved. D:kodu606opikc#>Punktid6 5 */ Kommentaarifail Edasi on juba vastavalt kasutaja soovile - kas ta loeb tekkinud XML-faili lihtsa tekstiredaktoriga, mõne eraldi XML-lugejaga (nt. vastavate võimetega veebibrauser) või siis kirjutab juurde XSL-lehe andmete omale sobivale kujule muundamiseks. Väike ülevaade tekkinud XML-failist. Esimene rida on ühine kõigile XML-vormingus dokumentidele. Järgnevaks juurelemendiks on doc, mille sisse kõik ülejäänud andmed mahuvad. Assembly tähendab kokkukompileeritud üksust. Siin puhul on ta laiendiks .exe, mõnel juhul võib olla aga ka .dll

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server’i baasil

Kompileerides saab siis /doc võtmega anda ette failinime, kuhu kirjutatakse kommentaarid. /* D:kodu606opikc#>csc Punktid6.cs /doc:Punktid6.xml Microsoft (R) Visual C# 2005 Compiler version 8.00.50727.42 for Microsoft (R) Windows (R) 2005 Framework version 2.0.50727 Copyright (C) Microsoft Corporation 2001-2005. All rights reserved. D:kodu606opikc#>Punktid6 5 */ Kommentaarifail Edasi on juba vastavalt kasutaja soovile - kas ta loeb tekkinud XML-faili lihtsa tekstiredaktoriga, mõne eraldi XML-lugejaga (nt. vastavate võimetega veebibrauser) või siis kirjutab juurde XSL-lehe andmete omale sobivale kujule muundamiseks. Väike ülevaade tekkinud XML-failist. Esimene rida on ühine kõigile XML-vormingus dokumentidele. Järgnevaks juurelemendiks on doc, mille sisse kõik ülejäänud andmed mahuvad. Assembly tähendab kokkukompileeritud üksust. Siin on ta laiendiks .exe, mõnel juhul võib olla aga ka .dll

Nimetu

Kompileerides saab siis /doc võtmega anda ette failinime, kuhu kirjutatakse kommentaarid. /* D:kodu606opikc#>csc Punktid6.cs /doc:Punktid6.xml Microsoft (R) Visual C# 2005 Compiler version 8.00.50727.42 for Microsoft (R) Windows (R) 2005 Framework version 2.0.50727 Copyright (C) Microsoft Corporation 2001-2005. All rights reserved. D:kodu606opikc#>Punktid6 5 */ Kommentaarifail Edasi on juba vastavalt kasutaja soovile - kas ta loeb tekkinud XML-faili lihtsa tekstiredaktoriga, mõne eraldi XML-lugejaga (nt. vastavate võimetega veebibrauser) või siis kirjutab juurde XSL-lehe andmete omale sobivale kujule muundamiseks. Väike ülevaade tekkinud XML-failist. Esimene rida on ühine kõigile XML-vormingus dokumentidele. Järgnevaks juurelemendiks on doc, mille sisse kõik ülejäänud andmed mahuvad. Assembly tähendab kokkukompileeritud üksust. Siin on ta laiendiks .exe, mõnel juhul võib olla aga ka .dll

Mitmekeelne oskussuhtlus

ja ühe mõiste ja mitme seda esitava termini esitamiseks tuleb ühe mõiste-elemendi sisse paigutada mitu termini-elementi. Ka XML-andmebaasi tegemiseks on olemas rohkesti üldotstar- belisi tööriistu. Lisaks salvestavad pea kõik arvessetulevad valmis terminibaasisüsteemid (vt loetelu allpool) oma andmeid XML-kujul ja paljud neist lubavad kasutajal ka baasi struktuuri oma vajadustele kohandada. Kuid XML-i saab põhimõtteliselt kirjutada ka lihtsalt tekstiredaktoriga (mis on teine sageli esimeste hulgas pähetulev tööriist sõnastiku tegemiseks). Üsna vähe on nii andmebaasides üldse kui ka konkreetselt termini- baasides kasutatud graafistruktuure, kuigi sisuliselt tunduvad just need Tehniline mõistelisus 125 nelja jalaga söömiseks mõeldud mööbliese laud table