Karl Ristikivi
Teostes
tuleb välja ka muudatused meie ühiskonnas ning mis jääb tänapäeval vajaka meie elus.
Tähtsaks võib veel pidada ka Ristikivi kirjutatud ,,Rooma päevikut". Teos keskendub ühe
inimese eneseleidmise teekonnale. Märkimisväärne on see, et selles raamatus pole autor
peegeldanud omi elamusi, vaid esitanud neid vahepeal mõne kõrvaltegelase kaudu.
Peategelasega on Ristikivi vaimselt vähe seotud.
Kirjanik on kunagi öelnud, et arvab , et üks teostest peab lõppema tekstikatkestusega, mis pidi
viitama tema surmale. Oma elu viimastel aastatel hakkas ,,hall depressioon" ühe rohkem
Ristikivi üle võimust võtma. Seetõttu on tema viimased teosedki veidi süngema alatooniga.
Varem väikesena tundunud terviseprobleemid hakkasid 1977.aastal üha rohkem tunda andma.
19.juulil 1977.aastal sai Ristikivi insuldi ning suri oma korteris. Põrm tuhastati ning maeti
Rootsis Stockholmi Metsakalmistule. Endel Nirk on oma raamatus öelnud: ,,Urni tuhaga
annaabi.ee 
