5) rääkimine pildi alusel; 6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine; 7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine; 8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine. II kooliastmes suureneb kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval lugemise ning kirjutamise osakaal. Sõnatundmine laieneb märgatavalt. Suureneb loovülesannete osa. Taotlus on, et õpilane loeks ja kuulaks ka õppetööst vabal ajal eesti lastekirjanduse tekstikatkeid ning jõukohaseid teabe-, tarbe- ja meediatekste. Teemasid erinevate osaoskuste kaudu käsitledes pööratakse tähelepanu teiste kultuuride tundmaõppimisele ja kõrvutamisele oma kultuuriga. Õpilasi harjutatakse kasutama sõnaraamatuid ning eestikeelset internetti. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine; 2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;
nimestatistikat. Sünkroonilisest uurimisest on kasu nimede etümoloogia selgitamisel, sest ühe nime seletamisel on abi teiste samasse süsteemi kuuluvad nimede analüüsist. 8) Kohanimedel on kaalukas osa keeleajalooliste nähtuste uurimises, sest sageli tulevad vanimate kirjalike mälestistena arvesse vaid ajaloolistes ürikutes kirjapandud kohanimed ning ulatuslikumaid tekstikatkeid on vaid kolmest-neljast viimasest sajandist. Samas tuleks neisse allikatesse suhtuda kriitiliselt, sest need arvestavad oma ajastu konteksti, nimede panijad olid muulased, kirjapanemise eesmärk polnud kirja panna eestikeelseid nimesid, paljud dokumendid pole originaalid ja nimedel on kirjalikuna omadus kivistuda (ei näita kohapealset hääldust). 9) Kohanimed on kaasa teinud kõik häälikuseaduslikud muutused mis keele üldsõnavaragi, aga isegi
erinevate tekstidega või ülepea kirjutamise kui tegevusega. Üks eriline zanr, mis nende erinevate juttude vahele on asetatud, on midagi sellist, mida ta ise kutsub tekstimixideks. Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Selline nimetus viitab juba seotusele muusikaga. Siin kasutatakse mitmetest erinevatest allikatest pärit lauseid ja tekstikatkeid ning segatakse nad ühtseks terviktekstiks. Neile lugudele lisab elevust ka siin-seal sisselipsav noorukiea seksuaalsuse avastamise teema. See tekstikogu on seotud ka Vaheri huviga laste- ja noortekirjanduse vastu. Selles perioodis tal palju tekste, mille teemaks noortekirjandus ja laiemalt üldse noortekultuur. 2002 aastal ilmus Vaheril romaan ,,Lugulaul". Vaheri kirjutatavast romaanist oli juttu juba
annaabi.ee 
