toonikeelteks (nt hiina, tai, vietnami keel). Toonikeeles ei sõltu toonide esinemine sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest. Kui selliseid sõltuvusi esineb, on tegemist tooniaktsendiga. Riigirootsi keeles on kaks tooniaktsenti. Lause tasandil on intonatsioonil mitmeid funktsioone, nii ekspressiivseid kui ka grammatilisi (küsimuslikkuse näitamine). Lisaks saab intonatsiooniga väljendada teksti kohesiooni e sõnade ja lausete kokkukuulumiste (nn tekstiintonatsioon). - Diakriitilised märgid IPA põhimärkide kõrval vajatakse foneetilises transkriptsioonis ka diakriitilisimärke, mis osutavad lisaartikulatsioonile, nt vokaani nasaliseerimist, konsonandi palataliseerimist jne. Foneetiline vaheldus Foneetilisi vaheldusi ehk variatsioone esineb kõneakti kõigis etappides. Isegi ühe sõna hääldamisel on inimese kõneelundid pidevas liikumises ja seetõttu sulavad häälikud osaliselt üksteisega kokku
Seega intonatsiooni mõõdetavad füüsikalised parameetrid on: Fo, intensiivsus, aeg (segmentide kestus) Intonatsioonil on ka abstraktsem lingvistilise väljenduse plaan, mis näitab kõneleja lingvistilist kompetentsi. Intonatsiooni mõjutavad (koos) mitmed tegurid, sh: grammatiline struktuur Nt lausetüüp: inversiooniga küsimus, nt tõusev intonatsioon küsilausete lõpus inglise k-s, loetelu jm informatsioonistruktuur Nt uus ja vana informatsioon diskursuse struktuur (tekstiintonatsioon), teksti sidusus Nt kõnevooru hoidmine, vooru lõpetatus Kõne liigendamisel ja kõne keelelisel segmentimisel kujuneb intonatsioonirühm, mis on sageli põhiüksuseks ning analüüsi lähtekohaks kujundab intonatsioonilise terviku kõneleja suhtumine/emotsionaalne seisund (ekspressiivne funktsioon) Nt üllatus, viha paralingvistilesd tunnusjooned, nt kõneleja sotsiaalne tagapõhi vms. Tekstiintonatsioonile rakenduvad hingamisega seotud piirangud
annaabi.ee 
