Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tekstiilikunstnik" - 11 õppematerjali

Kärt Ojavee
9
pptx

Kärt Ojavee

KÄRT OJAVEE C. K 2019 KÄRT OJAVEE (10. APRILLIL 1982) Eesti disainer, kunstnik ja õppejõud Tegeleb oma töös tekstiili tulevikulahenduste ja interaktiivsete kangastega Tema installatsioone on eksponeeritud näitustel maailma eri paigus Ojavee bränd KO/JU tegeleb katsetuslike tekstiilipõhiste toodete ja unikaalsete objektidega Töötab teadurina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnas TUNNUSTUS 2016 ­ aasta noor tekstiilikunstnik 2012 ­ Runner-up, Core 77 2015 ­ loomepreemia, Eesti Design Awards, Kunstiakadeemia International 2014 ­ üheaastane loominguline 2012 ­ Eesti parima noore stipendium, Eesti Kultuurkapital disaineri auhind SÄSI 2013 ­ Eesti Kultuurkapitali 2012 ­ teine auhind, kujutava ja rakenduskunsti Beopen Award London, i tu st11 ev

Kultuur-Kunst → Kunst
1 allalaadimist
Tänapäeva kunst Eestis
20
pptx

Tänapäeva kunst Eestis

EHTEKUNST lõpetas 2001. aastal Eesti Kunstiakadeemia metalli TANEL VEENRE Simple minds kollektsioon kunstnikuna, 2005. aastal kaitses magistrikraadi. Ta on esinenud alates 1994. aastast paljudel näitustel muu hulgas Eestis, Soomes,H ollandis, Ungaris, Prantsusmaal, S aksamaal, Sveitsis ja Hispaanias ning võitnud auhindu moesõudelt. TEKSTIILIKUNST ANU RAUD Anu Raud (sündinud 10. mail 1943 Moskvas) on Kodutuled 1977 eesti tekstiilikunstnik. Aastatel 1967­1974 oli Anu Raud tegev Uku kunstnikuna. Ta töötab Viljand Kultuuriakadeemia professorina. Ta on Heimtali koduloomuuseumi hooldaja. Anu Raua looming on tuntud eelkõige tema vaipade poolest. Oma kõige esimese vaiba "Mets" valmistas ta peatselt pärast Kunstiinstituudi lõpetamist. Ukus töötades kuulsid tema tööpiirkonda saared. Eriti tihedaks kujunesid sidemed Kihnuga, kus kunstnik elas sisse rahvakunsti maailma. Loodus, kodu ja rahvakunst on tema loomingu tuumikuks

Kultuur-Kunst → Eesti kunstiajalugu
6 allalaadimist
Ilme Rätsepa-siidimaalide näituse retsensioon
1
doc

Ilme Rätsepa siidimaalide näituse retsensioon

Retsensioon Käisin 9. septembril Saaremaa Kunstistuudio galeriis vaatamas Ilme Rätsepa siidimaalide näitust ,,Minu maastikud" .Kunstistuudio uksest sisse minnes paistsid esmalt silma väga suured ja värvilised pildid. Minu imestus oli suur kui avastasin, et maalitud on siidile. Igatahes oli juba esmamulje väga hea. Ilme Rätsep on sündinud 10. juulil 1958. aastal ning on Eesti tekstiilikunstnik. Ta õppis aastatel 1977-1982 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis moe erialal ja alates 1988.aastast on ta Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud. Veel on Ilme Rätsep Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige. Näitusele oli välja pandud 7 kuumbatika siidimaali, lisaks veel siidisallid, mida oli sealt võimalik ka osta. Muidugi hakkas esmalt silma siidimaalide suurus ja värvikus, mis tegid näituse väga uhkeks. Pilte lähemalt silmitsedes hakkasid silma ka teised nüansid

Kultuur-Kunst → Kunst
5 allalaadimist
NERVA elu ja töö ülevaade
3
docx

NERVA elu ja töö ülevaade

Nerva Kunstnik Nerva, kodaniku nimega on Koit Nerva, on sündinud 16. septembril 1972. aastal Karilatsis Põlvamaal. Tema ema on tekstiilikunstnik Eevi Nerva ja isa kirjanik ja luuletaja Silver Silliksaar. Lisaks on tema õde Kaja Raitar moekunstnik. Nerval ja tema abikaasal Evel on kolm last: poeg Ef Nei Net (sündinud 2000) ning tütred Ke Nette (sündinud 2002) ja Mona Rea (sündinud 2006). Hetkel elab ja töötab kunstnik Nerva Lõuna-Eestis Põlvamaal Maaritsas. Hariduselt on Nerva viiuldaja ja helilooja. Kunsti pole ta kunagi õppinud ­ oli autodidakt. Kunstitööga alustas 1998

Kultuur-Kunst → Kunst
8 allalaadimist
Eesti disain
2
docx

Eesti disain

Plank, disainibüroo Laika, Belka ja Strelka, perekonnad Vaiklad jt. Disainimahukamaks sektoriks Eestis on rõiva- ja tekstiilitööstus. Interjöörid paistavad silma oma põhjamaisuse, läbimõeldud komplekssuse ja uuenduslike lahendustega. Viimase aja trendiks on saamas eestimaisuse rõhutamine ning etniliste elementide sobitamine kaasaegsesse keskkonda. Algatus on tulnud ehtekunstnik Kärt Summatavetilt ja tekstiilikunstnik Signe Kivilt. Hoolimata kõrgest töötlemata puidu ekspordist on kiirelt kasvamas meie oma mööbli tootmine, kus disainerid on enim rakendust leidnud ja tunnustust pälvinud. Innovaatilise toote eest "Martini laud" on rahvusvahelise tähtsusega red dot auhinna pälvinud disainer Martin Pärn. Eesti turul on ka väga disainiteadlikke väikeettevõtteid. Pikaajalise kogemusega Matti Õunapuu on tegelenud osavalt turunissi tabanuna suusabokside kujundamise ja tootmisega

Kultuur-Kunst → Kunst
14 allalaadimist
Eesti disain
4
odt

Eesti disain

ruumikujunduse kooli saanud sisekujundajad: Pille Lausmäe, Gert Sarv, Maile Grünberg, bürood Pink, Plank, disainibüroo Laika, Belka ja Strelka, perekonnad Vaiklad jt. Interjöörid paistavad silma oma põhjamaisuse, läbimõeldud komplekssuse ja uuenduslike lahendustega. Viimase aja trendiks on saamas eestimaisuse rõhutamine ning etniliste elementide sobitamine kaasaegsesse keskkonda. Algatus on tulnud ehtekunstnik Kärt Summatavetilt ja tekstiilikunstnik Signe Kivilt. Disainimahukamaks sektoriks Eestis on rõiva ja tekstiilitööstus. Brandid Ivo Nikkolo, Monton, Bastion, Sangar ja spordirõivastele spetsialiseeruv ISC on jõudsalt arenemas rahvusvahelisel maastikul. Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengitega koostöös valminud innovatiivne kaubamärk Hula teeb katseid läbilöömiseks väljaspool Eestit. Reet Aus on toonud turule riiete korduvkasutust propageeriva brändi Re-Use. Turul on ka väga disainiteadlikke väikeettevõtteid

Kultuur-Kunst → Kunst
26 allalaadimist
Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade
30
pdf

Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade

......................................................................................... 11 Kasutatud materjalid ............................................................................................................ 13 Lisad .................................................................................................................................... 14 Lisa 1. Aprillis 2010 läbi viidud küsitlus koos osalise kokkuvõttega ................................ 14 Lisa 2. Intervjuu tekstiilikunstnik Ehalill Hallistega ......................................................... 15 Sissejuhatus 21. sajandil võib riietel näha sajanditevanuseid ornamente ja mustreid, mis kunagi omasid inimeste jaoks kindlat tähendust. Eriti palju võib kohata geomeetrilisi ornamente ja neist populaarseim tundub mulle kaheksakand. Kas tänapäeva inimese jaoks omavad rahvamustrid tähendust või on mustreid vaid ilus vaadata? Mina usun, et rahvamustrite kunagine tähendus

Ajalugu → Käsitöö
20 allalaadimist
Kunstnik ja autoriõigused
10
docx

Kunstnik ja autoriõigused

kunstnikega, ka nende unikaalne ja omanäoline looming ei jää moemagnaatidel kohe kindlasti mitte puutumata. Meie põhjanaabrite kultusbränd Marimekko mustridisainerid saavad pea iga aasta süüdistusi kellegi looming kopeerimises. Hiljutine neist näiteks juhtum, kus ettevõtte tekstiilikunstnik Kristina Isola lõpuks tunnistas üles teise kunstniku kopeerimise. Tema muster Metsänväki (“Forest Dwellers”) oli plagiaat Ukraina maalikunstniku Maria Primachenko 1960. Aastatel valminud tööst. Palju süüdistusi saavad ka rootslaste H&M ja inglaste Topshop.Sellistel

Kultuur-Kunst → Kultuur
11 allalaadimist
Tori sõjameeste kirik
25
doc

Tori sõjameeste kirik

kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik, väliseestlane Gunnar Hiis, Jüriöö pargi rajaja Jüri Uppin, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Priit Herodes, peaminister Mart Laar, Soomega sõprussuhted rajanud Eero-Juhani Hankala, Memento Pärnu ühenduse aseesimees Juhan Lumiste ja Gruusia president Mikheil Saakasvili. 2001. aastal, Eesti Vabariigi 83. aastapäeval autasustas Vabariigi president Jüri Kaske teenete eest Tori kiriku taastamisel Valgetähe viienda klassi ordeniga. Tekstiilikunstnik Lea Valter kinkis pühakojale vaiba, millel on kujutatud okaskroon ja selle keskel tikitud kristliku sümbolina rist. Võidupüha eelsel jmalateenistusel, 17. juunil 2001 kinkis Naiskodukaitse kogudusele lipu, mille andis üle Naiskodukaitse ülem Dagmar Mattiisen. Lipp valmistati heraldika- kunstnik 7 Priit Herodese kingitud kavandi järgi Tallinna lipuvabrikus. Lipu valgel kangal on punane

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Soome Kultuur
13
doc

Soome Kultuur

Peagi arenes see nooremate kunstnike loomingus rahvusromantiliseks sümbolismiks, miss ei pürginud enam taaslooma "Kalevala" muinasmaailma, kuigi sisaldas karjala rahvakunsti elemente ja ornamentikat. Uus stiil oli laiahaardeline nähtus, miss sidus nii erinevaid kunstivorme kui sarnaseid motive. Nt Toonela Luige motiivi käsitlesid üheaegselt Kallela, Leino ja Sibelius. Ka tegutses üks ja sama isik sageli mitmel ala: Kallela nii maalija, arhitekt, skulptor, graafik, tekstiilikunstnik, kriitik, kunstiõpetaja. 11. Elias Lönnrot (1802-1884) Kalevala looja, soome keele professor, arst. Ta oli Sammati küla kingsepa poeg, läbi ja lõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Kooli minnes pidi ära õppima rootsi keele. 1827. lõpetas ülikoolis filosoofia eriala. 1929­1931 avaldas oma esimesed kirjutised enda raha eest Kantele-nimelises sarjas. Oli kindel, et keelega leiba ei teeni. 1833. lõpetas arstiteaduskonna. 1835. ilmus vana Kalevala. See on esimene variant

Keeled → Soome keel
23 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Ajaloo iroonia tõttu kujunes uueks populaarseks aiastiiliks aga just renessansi sugemetega regulaarne stiil, kus pügatud hekkide taustal hakati kasvatama rohkesti vanaaegseid püsililli, kodumaistest sibullilledest rääkimata... D. Arts & Crafts Uusklassitsismi tekke ja leviku keskmeks oli arhitektide-käsitööliste-kunstnike grupp, mille legendaarseks juhiks oli William Morris (ca 1834-1896). William Morris oli maailmamuutja, poeet, mööbli- ja tekstiilikunstnik... Koos sõpradest-jüngritest kunstnike ja arhitektidega moodustas ta ühisfirma, mille eeskujuks keskaegne käsitööliste gild. Toodanguks oli nii mööbel, tekstiil ja tarbeesemed kuni tervete majadeni välja, koos sinna juurde kuuluvate aedadega (Hellström 1997). Arts & Crafts (kunst ja käsitöö) nime all hakati alates 1888. a. korraldama firma näitusi, vastukaaluks tööstustes valmistatud esemete näitustele. See oli teine katse eitada masinat.

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun