Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
Vana
Testamendi kirjapanek toimus peaaegu tuhande aasta jooksul: 1200. –165. eKr.
Originaalkäsikirju pole säilinud, on aga märkimisväärne hulk ümberkirjutusi. Vana
Testamendi raamatud on jagatud neljaks suuremaks grupiks: seaduseraamatud,
ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Koos Uue Testamendiga moodustab
Vana Testament ristiusu Piibli (kr biblion „raamat, kiri”).
Vanaaeg- ajajärk, mis algas kirja tekkimisegaja lõppes Lääne-Rooma riigi lagunemisega.
Vanaaeg on üldajaloo periood, mis algab esimeste riikide tekkimisest Vanadel Idamaadel (IV
aastatuhande lõpp eKr) ja kestab aastani 476 pKr (Lääne-Rooma riigi lagunemine). Vanaajale
järgneb keskaeg.
Veedad- muistsete aarjalaste pühad raamatud. Veedad on hinduismi vanimad pühakirjad.
Laiemas mõttes nimetatakse veedadeks (veedalik kirjandus) veedasid koos brahmanate,
aranjakade ja upanišadidega