· Hessi seadus entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest. · Järeldused. 1. Pärisuunalise keemilise reaktsiooni soojusefekt on võrdnevastasmärgiga võetud vastassuunalise reaktsiooni soojusefektiga. 2. Astmelistes reaktsioonides on soojusefekt võrdne üksikute reaktsioonistaadiumite soojusefektide summaga. Entalpia muut ringprotsessis on 0. · Tekkesoojuseks nim soojushulka, mis vabaneb või neeldub liitaine tekkimisel püsivas olekus olevatest lihtainetest, kui vastav reaktsioon toimub standardtingimustes. · Põlemissoojuseks nim aine täielikul põlemisel standardtingimustel vabanevat soojushulka. 19. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid. · TD II ütleb, et ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muutetaks tööks ning pole võimalik
elektrienergia kujul. Keemiliste reaktsioonide soojusefekte märgitakse sümboliga H. Eksotermilise reaktsiooni korral on H negatiivne (miinusmärgiga), s.t. H < 0, endotermilistel reaktsioonidel aga positiivne (plussmärgiga), s.t. H > 0 Keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub reaktsioonisaaduste tekkesoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud lähteainete tekkesoojuste algebraline summa. Tekkesoojus - ühendit iseloomustav suurus, mis ei sõltu ühendi saamisviisist. Tekkesoojuseks nimetatakse soojusehulka, mis vabaneb (või neeldub) ühe mooli aine tekkimisel püsivas olekus olevatest lihtainetest nn. standardtingimustel (normaalrõhul ja temperatuuril 298 K). Lihtaine tekkesoojused on võrdsed 0-ga Põlemissoojus- ühe mooli aine täielikul põlemisel vabanev soojusehulk. 3. Hessi seadus - Reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult süsteemi alg- ja lõppolekust. Seda väidet nimetatakse Hessi seaduseks ehk termokeemia põhiseaduseks. See on
suhkrul 3940 kcal/kg). Hess'i seadus: reaktsiooni soojusefekt ei sõltu sellest, kas reaktsioon toimub ühes või mitmes etapis. H=H1+H2+...(etapid). Keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub: 1) saaduste tekkesoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud lähteainete yekkesoojuste algebraline summa. Soojus-efekti, mis esineb liitaine moodustamisel lihtainetest standardtingimustel, nimetatakse liitaine tekkesoojuseks. 2) lähteainete põlemissoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud saaduste põlemis-soojuste algebraline summa. 46. Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel.: Keemilise reaktsiooni põhitunnuseks on, et igale keemilisele reakts. kaasneb kas energia eraldumine või neeldumine. Enamasti energia eraldub või neeldub soojusena. Soojuse eraldumine või neeldumine võib olla tingitud ka füüsikalistest protsessidest.
1. Pärisuunalise keemilise reaktsiooni soojusefekt on võrdne vastasmärgiga võetud vastassuunalise reaktsiooni soojusefektiga. 2. Astmelises reaktsioonis on summaarne soojusefekt võrdne üksikute reaktsioonistaadiumide soojusefektide summaga. Olekufunktsiooni H üldine muutus ringprotsessis peab olema 0. 3. Tekkesoojus on ühendit iseloomustav suurus, mis ei sõltu ühendi saamise viisist. Termokeemias nimetatakse tekkesoojuseks soojushulka, mis vabaneb või neeldub liitaine tekkimisel püsivas olekus olevatest lihtainetest, kui vastav reaktsioon toimub standardtingimustes (rõhk 1 atm, temp 298K=25oC). Hessi seaduse järgi tuleb mingi reaktsiooni soojusefekti H arvutamiseks produktide tekkesoojuste summast lahutada lähteainete tekkesoojuste summa. H v j H j vi H i , kus H on ühendi tekkesoojus, v on stöhhiomeetriline koefitsient reaktsioonivõrrandis, i on lähteaine ja j on saadus.
Hessi seadus (1840) : reaktsiooni soojusefektid olid võrdsed oleku ja finktsioonide muutustega. Hessi seadust nim. Termokeemia põhiseaduseks. Soojusefekt olles võrdne reaktsiooni saaduste ja lähteainete siseenergiate erinevuseda ei sõltu tegelikult reaktiooni toimumise viisist ega vaheetappidest. Seadus võimaldab arvutada soojusefekte tabeli andmete või mõõtmistulemuste alusel. Soojusefekti, mis esineb ühemooli ühendi tekkimisel lihtainest standardi tingimustel, nim. Ühendi tekkesoojuseks. Liitaine lagunemissoojus on võrdne liitaine tekke soojusega, kuid vastasmärgiga. Lihtaine tekkesoojus võrdub 0ga. Aine põlemissoojuseks nim. Ühe mooli aine täielikul põlemisel esinevat soojusefekti. Mittepõlevate ainete põlemissoojus võrdub 0ga. Hessi seaduse järeldused: a) keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub saaduste tekkesoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud lähteainete tekesoojuste summa. B) keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub lähteainete
Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine ja selle käigus peab tekkima vähemalt üks ja katkema vähemalt üks side. Suletud süsteemis energia kiirgumise korral süsteem soojeneb ja vastupidi. Eksotermilise reaktsiooni puhul eraldub soojust, s.t. väheneb süsteemi energia DH=- 30kJ(põlemisr., lubja kustutamisr.). Endotermilise reaktstiooni kulgemiseks tuleb reageerivaid aineid soojendada, s.t. anda juurde energiat DH=30kJ (elavhõbedaoksiidi lagunemisr.) DH nimet. reaktsiooni tekkesoojuseks ehk entalpiaks. Põlemissoojus on aine täielikul põlemisel eraldub soojushulk, kuid praktikas kasutatakse org. ainete põlemisel mõistet kütteväärtus (naftal 10400- 11000 kcal/kg, suhkrul 3940kcal/kg). Hess’i seadus: reaktsiooni soojusefekt ei sõltu sellest, kas reaktsioon kulgeb ühes süsteemis või vaheetappidena. DH=DH1+DH2+... . Keemilise reaktsiooni soojusefekti arvutatakse tulenevalt Hess'i seadusest järgnevalt: 1)saaduste tekkesoojuste
sai (2330); muna (1470); toores kartul (160); kala (760); õlu (310). Hessi seadus: reaktsiooni soojushulk ei sõltu sellest, kas reakts. kulgeb ühes astmes või läbi mitme vaheastme. Soojusefekti arvut.: a)H= (saaduste tekkesoojus) - (lähteainete tekke-soojus); b)H= (lähteainete põlemissoojus) - (saaduste põlemissoojus). Soojusefekti, mis esineb liitainete moodustumisel lihtainetest standardting.-l, nim. liitaine tekkesoojuseks. Arvutatakse, et teada saada ainete põlemissoojusi (kütteväärtusi). Kasutatakse ntx suurema kütteväärtusega ainete valimisel kütusteks vms, jne 47. Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine ja selle käigus peab tekkima vähemalt üks ja katkema vähemalt üks side. Selleks, et reaktsioon toimuks, peavad molekulid põrkuma, et nad reageeriksid, ning omama küllaldaselt energiat, et molekulidevahelised põrked oleksid efektiivsed.
(4060); suhkur (3940); sai (2330); muna (1470); toores kartul (160); kala (760); õlu (310). Hessi seadus: reaktsiooni soojushulk ei sõltu sellest, kas reakts. kulgeb ühes astmes või läbi mitme vaheastme. Soojusefekti arvut.: a)H= (saaduste tekkesoojus) - (lähteainete tekke-soojus); b)H= (lähteainete põlemissoojus) - (saaduste põlemissoojus). Soojusefekti, mis esineb liitainete moodustumisel lihtainetest standardting.-l, nim. liitaine tekkesoojuseks. Arvutatakse, et teada saada ainete põlemissoojusi (kütteväärtusi). Kasutatakse ntx suurema kütteväärtusega ainete valimisel kütusteks vms, jne 43). Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine ja selle käigus peab tekkima vähemalt üks ja katkema vähemalt üks side. Selleks, et reaktsioon toimuks, peavad molekulid põrkuma, et nad reageeriksid, ning omama küllaldaselt energiat, et molekulidevahelised põrked oleksid efektiivsed
annaabi.ee 
