õhumasside liikumine maakeral. • Õhurõhu erinevuste mõjul tekivad püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest ekvaatori suunas. • Üldise õhuringluse mõjul toimub õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus. Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhumass-ühesuguste omadustega ja sama liikumissuunaga suur õhuhulk troposfääris . • Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. • Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. • Ookeanite kohal tekkinud õhumassid on niiskemad ja seega tekitavad sademeid. • Sageli eristatakse 4 tüüpi õhumasse:ekvatoriaalset, troopilist, parasvöötmelist ja polaarset õhumasse. • Front-tinglik piir erinevate omadustega õhumasside vahel. • Enamasti eraldab front erineva temperatuuri ja niiskusega õhumasse. • Frondid jagatakse peamiselt väheliikuvateks, külmadeks ja soojadeks.
Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6.Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Õhumass on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete omadustega osa atmosfäärist. Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid. Ookeanide kohal tekkinud õhumassid kannavad enam niiskust ning tekitavad seega suuremal hulgal sademeid. Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. Pikk teekond mere kohal võib aga algselt kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi. Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.
võimalik päev-päevalt jälgida. Õhumassi omadused määravad kohaliku ilma iseärasused, näiteks õhutemperatuuri ja sademetehulga. Õhumassi pindala võib ulatuda miljonitesse ruutkilomeetritesse. Vertikaalselt võib õhumass ulatuda maksimaalselt troposfääri ülemise piirini, kuid ulatub enamasti vähem kui pooleni troposfääri vertikaalsest ulatusest. Õhumassi piiri teistsuguste omadustega õhumassiga nimetatakse frondiks.[1] Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid. Ookeanide kohal tekkinud õhumassid kannavad enam niiskust ning tekitavad seega suuremal hulgal sademeid. Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. Pikk teekond mere kohal võib aga algselt kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi. Eestis on valitsevaks läänekaartetuuled, mistõttu kujundavad meie ilma peamiselt Põhja-
Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt erineb olenevalt asukohast maakeral ümbritsevad riigid jää iseloomustuse ja haripunkti umbes 6000 aastat tagasi ja tekkepiirkonnast. Madalatel laiuskraadidel Aluspinna iseloom: vee ja maismaa jaotus, navigatsiooni tingimused oma riigi nüüdsest tugevam India ookeani mussoon tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel reljeef, pinnase omadused, taimkate laevafaarvaateri osades
annaabi.ee 
