q peavalu või uimasus q köha q vilistav hingamine või korin heli hingamisel q ärevus, rahutus või hirmutunne q valu rindkeres q kiire, ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine) q kahvatu nahk DIAGNOOSIMINE q Kuulatakse ehk auskulteeritakse kopsu q Hüpoksia q Ektrokardiogrammi (EKG) q Ehhokardiogramm q Südame kateteriseerimine (CAD) q Füüsilist läbivaatus q EHHO-kardiograafia TEKKEMEHANISMID q Imikutel tekib kopsuturse sagedamini vedeliku ülekoormusest organismis. q Kui süda ei suuda vajalikul hulgal verd suurde vereringesse pumbata, kuhjub see väiksesse ehk kopsuvereringesse. q Liigne vedelik kopsuveenides surutakse kõrge rõhu tõttu kopsude õhuruumidesse ehk alveoolidesse. q Häirub hapniku ning süsihappegaasi normaalne transport vere ning alveoolides paikneva õhu vahel. q Nimetatud seisund avaldub hingamisraskusena, tsüanoosiehk
lihasjäikus, peenamplituudiline värin ja püstipüsimise häired. Algab hiilivalt ja progresseerub aeglaselt ja põhjustab sügavat liikumispuuet. Ei lühenda eluiga, kuid kahjustab kvaliteeti. Etioloogia-tõve korral väheneb virgatsaine dopamiini hulk ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri musttuuma-kahjustustest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle 50% musttuuma on hävinud ja virgatsaine sisaldus ajustruktuurides on 1/5 norm. Tekkemehanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid seisukohti, miks musttuumad hävivad. On uuritud võimalikke kk pärit või organismi tekke kahjulike ainetega seotud mehhanisme ning ka pärilikkust. Esmasümptomid: väsimus, meeleolu langus, raskused igapäevaste tegevuste läbiviimisel. Sümptomid: käte ja jalgade värin ning iigutuste muutumine aeglaseks, kohmakaks ja kangeks. Kogu igapäevane elu muutub aeglasemaks , sammud lühemaks, kõne tuhmimaks jne. Värin ehk
annaabi.ee 
