13. Mis on õhumassid? Ühesuguste omadustega suur õhukogum. 14. Kuidas mõjutab meri maismaa temperatuuri? Mere ääres tuleb kevad hiljem ja soe sügis kestab kauem kui samal geograafilisel laiusel sisemaal. 15. Kuidas mõjutab pinnamood koha kliimat? Kui mandrite pind oleks ühtlaselt tasane, tõuseks õhutemperatuur polaaraladelt ekvaatori poole. 16. Kuidas kujunevad kliimavöötmed? Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega. 17. Näita kaardil põhi- ja vahekliimavöötmeid ning iseloomusta nende kliimadiagramme. 18. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhoonegaasid takistavad Päikeselt Maale tuleva soojuskiirguse hajumist maailmaruumi ja põhjustavad maalähedase õhukihi soojenemist. Vaid väike osa soojuskiirgusest kiirgab tagasi. 19. Miks on osoon vajalik? Osoonist moodustuv kiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva "kurja" kiirguse eest. Kui
13. Soojade hoovuste kohal liikuv õhk muudab rannikualade kliima soojemaks ja niiskemaks. Külmade hoovustega liikuv õhk muudab maapinnale jõudes kliima jahedamaks ja kuivemaks. 14. Ookeanilt tulev soe ja niiske õhk kerkib mööda mäestiku tuulepealset nõlva kõrgemale ja jahtub. Veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja hakkab sadama. Tuulealust nõlva mööda õhk laskub ja soojeneb. Mäestikes on kliima niiskem ja tuulisem. 15. Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega - ekvatoriaalne kliimavööde, troopiline kliimavööde parasvööde arktiline kliimavööde antarktiline kliimavööde Sama kliimavöötme piires on soojus- ja niiskustingimused enam-vähem ühesugused. 16. 17. kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Inimtegevuse tagajärjel tekivad süsihappegaas, veeaur ja metaan - kasvuhoonegaasid
Seetõttu on ka üldised kulukohad kaasatud toodangu tootmisse kaudselt. Üldiste kulukohtadena võib vaadelda hooldusjaoskonda, katlamaja jt. Kulukohtade arvestuse peamiseks eesmärgiks on kaudkulude (eelkõige tootmislike üldkulude) arvestamine (jaotamine) põhikulukohtadele. Kululiikide arvestust puudutavas osas eristasime kaudkulude raames kulukohtade otseseid ja kaudseid kulusid. Kulukohtade otsekulud võimaldavad siduda kulude tekke- mehhanismi konkreetsete tekkekohtadega, mis loob esmase astme kulude põhjendatumaks sidumiseks ja järgnevaks jaotamiseks järgnevalt kulukandjatele (-objektidele). Kulukohtade otsekuludena võib vaadelda järgmisi kulusid: 24 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma - seadmete või tehnoloogiliste komplekside kui kulukohtade amortisatsioon, varuosad remondiks jt; - töötajate, kes pidavalt töötavad ühe kulukoha raames, palgakulud ja sellega seotud maksud;