Võlaõigus
eelkõige headel kaubandustavadel. Võlaõigussuhtes loetakse mõistlikuks (VÕS § 7) seda,
mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (kuidas
keskmiselt teised sarnased isikud mingis olukorras toimiksid). See on üks võlaõiguse keskseid
mõisteid.
Võlasuhte liigitus.
Võõrandamis, kindlustus, kompromissileping jne. nendest tuleb kirjutada.
1. Tehingulised ja seadusest tulenevad võlasuhted. Tekkealuselt liigitatakse
võlasuhteid tehingulisteks (lepingulised võlasuhted) ja seadusest tulenevateks
(lepinguvälisteks võlasuheteks). Tehinguliste võlasuhete liigituse peamine alus on
tehingu poole või poolte eesmärk, mida tehinguga soovitakse saavutada. Tehingu
eesmärk võib muutuda oluliseks juhul, kui see ei ole kooskõlas heade kommete või
avaliku korraga, mistõttu tehing võib osutuda tühiseks. Kui tehingu eesmärgist võib