Kool suleti küll 1933. aastal natside poolt, kuid selle mõju on jääv. Ludwig Mies van der Rohest Laszlo Moholy-Nagy Paul Klee Vassili Kandinsky Üks 20. sajandi mõjukamaid arhitekte oli sveitslane, kes pidas funktsionalistlike põhimõtete kõrval oluliseks ka hoonete vormi-ilu. Tema loodud hooned on äärmiselt lakoonilise, kuid efektse vormiga. Le Corbusier ise nimetas oma loomelaadi purismiks. Mõnevõrra teiselaadiline on ameeriklase Frank Lloyd Wrighti looming Eramud on hästi liigendatud, et kõik ruumid saaksid ühevõrra valgust ja õhku ning sulanduvad ümbritsevasse keskkonda Soomlane Alvar Aalto
Kõigele vaatamata olid Madalmaade linnad - näiteks Brügge, Gent, Antverpen jt. keskaja jooksul kujunenud rahvarohketeks kaubalinnadeks ja käsitöökeskusteks, mis oma arengutasemelt sugugi Itaaliast maha ei jäänud. Erinevalt Itaaliast ei määranud siin kultuuri palge mitte ülikond, vaid need, keda "kodanlasteks" tavatsetakse nimetada - rikkad kaupmehed ja käsitöölised. Vastavalt neile, kunsti põhilistele tellijatele, on Madalmaade kunsti nägu hoopis teiselaadiline kui Itaalias - tavalise inimese elule lähedasem, hubasem, kodusem - kuid sellegi poolest mitte vähem särav ja peenekoeline. Hoopis väiksem on siin ka antiikkunsti mõju. Maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha
Hispaania) Anhalti kunstigalerii - Dessau, Saksamaa) Albrecht Dürer - "A Young Hare" (Guass ja akvarell. Albertina muuseum - Viin, Austria) Hollandi renessansi omapära ja meistrid. Erinevalt Itaaliast ei määranud madalmaades kultuuri palet mitte ülikkond, vaid rikkad kaupmehed ja käsitöölised. Vastavalt neile, kunsti põhilistele tellijatele, on Madalmaade kunsti nägu hoopis teiselaadiline kui Itaalias - tavalise inimese elule lähedasem, hubasem, kodusem, kuid sellegipoolest mitte vähem särav ja peenekoeline. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. Väliseltki pole maalid nii suurejoonelised ja monumentaalsed nagu Itaalias, kus tehti palju suuremõõtmelisi freskosid. Madalmaadel seevastu telliti rohkem tahvelmaale. Seal harrastati tollal nn. peenmaali, kus
Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost (,,Suur passioon" ja ,,Väike passioon") ning Johannese ilmutuse raamatust inspireeritud vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Püha Hieronymus" ja ,,Melanhoolia". Hollandi renessansi omapära ja meistrid. Erinevalt Itaaliast ei määranud madalmaades kultuuri palet mitte ühiskond, vaid rikkad kaupmehed ja käsitöölised. Vastavalt neile, kunsti põhilistele tellijatele, on Madalmaadekunsti nägu hoopis teiselaadiline kui Itaalias - tavalise inimese elule lähedasem, hubasem,kodusem, kuid sellegipoolest mitte vähem särav ja peenekoeline.Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha.Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust
annaabi.ee 
