võitleb ta AIDSi vastu "Kas teil on olnud mõni unistasite?" ning on alati kõiki roll, mis on jäänud teile Elizabeth: "Näitleja, see inimesi kaitsevahendit kättesaamatuks?" on ainus amet, mis kasutama õhutanud. Näitlejanna: "Tegelikult mulle sobib. Teadsin, et ei ole, sest ma olen saan näitlejaks. Ma olen inimene, kes teeb kõike, lihtsalt selleks "Kas teiesugusel suurel et saavutada sündinud!" näitlejal on olnud ka meelepärast." "Olete te rahul, et oma iidol?" "Teame, et teil on olnud näitlejaks hakkasite?" Proua Elizabeth Taylor: palju depressioone ning Elizabeth: " Ma pole nii "Oli küll, nimelt mu teid vaevasid mõned kindel olnud mitte ema. Kuigi ta ei olnud haigused. Millest see üheski oma vastuses. suur staar, oli ta minu kõik tingitud oli
kujul. Miks Mauruse kuju lõpuks siiski isegi sümpaatseid tundeid lugejasse suudab istutada, see tuleb sellest, et see oma groteskses kentsakuses mõjub kahjutuna ja et selle iseloomu halvad jooned, kuigi harva, mängleva ootamatusega pöörduvad südamlikeks ja isegi õilsaiks. Kui säärane mammonateener nagu Maurus poisile, kelle ta arvab olevat rahast lagedaks koorinud, sealsamas puhtsüdamliku hoolitsusega rublatükki tasku hakkab toppima, sest et ,,natuke raha peab teiesugusel pikal mehel ikka ka olema", kui ta samale poisile, kelle ta ,,jumala tapmise" pärast koolist välja on heitnud, veel tänavalegi järele jookseb, et viierublast selle tasku toppida, sest et ,,inemisel peab ometi viiski rubla raha olema, kui ta tahab eesti jumala vastu minna", siis saab ta sellisena juba meeldivaks. Vähemalt ikkagi mõnesuguseid südamlikke tundeid kerkib sellest ähmasest virvarrist esile, seal, kus seda kõige vähem võis oodata
«Ma ei näinud teid, ei teid ega teie sõpru ja ma ei usu, et oleksite korjanud Pariisi tänavasillutiselt kogu selle tolmu, mida Planchet eile teie saabastelt maha nühkis.» «Teil on õigus, kallis härra Bonacieux, ma tegin koos sõpradega väikese reisi.» «Kas kaugele?» «Oh taevas, ei. Umbes nelikümmend ljööd siit. Saatsime härra Athose Forges'i tervisvetele, kuhu jäid ka mu sõbrad.» «Aga teie tulite tagasi, eks ole?» ütles Bonacieux väga salakavala ilmega. «Teiesugusel ilusal poisil ei luba armsam kaua eemal viibida ja teid suvatseti oodata kannatamatult Pariisis, eks ole nii?» 244 «Jah, just nii,» ütles noormees naerdes. «Pean teile seda enam õiguse andma, et ilmselt ei ole võimalik teie eest midagi varjata. Jah, mind oodati ja pean kinnitama, et pealegi väga kannatamatult.» Kerge vari libises üle Bonacieux' lauba, nii kerge, et d'Artagnan seda ei märganud. «Ja kiirustamise eest tänatakse meid?» jätkas kaupmees kerge muutusega hääles, mis
kirjutan. Näete: korteri ja kosti eest ühes koolirahaga viiskümmend rubla sisse maksnud." Direktor ei jätnud enne, kui Indrek oli need sõnad raamatust valju häälega ette lugenud. Siis kritseldas ta midagi saksa keeles juurde, millest Indrek oma oskusega jagu ei saanud. Lõppu pani direktor kuupäeva. Nüüd võttis ta raha laualt ja läks seda sahtlisse panema. Aga seal jäi ta äkki mõttesse. Viimaks võttis ta rublase ja pistis selle Indrekule pihku. ,,Pistke see tasku, pisut peab teiesugusel pikal mehel ikka raha olema. Kui vana olete? Kaheksateist täis? Ilus aeg, hää aasta, see toob õnne. Mina olen juba üle kuuekümne." Indrek viivitas raha taskupanemisega, sest tal hakkas hirmus piinlik, et ta oli esiti valetanud. ,,Mul oma jaoks on natuke," ütles ta. ,,Mis?!`` hüüdis direktor. ,,Teil on veel raha? Kuipalju? Kus?" ,,Jäi kasti," vastas Indrek. ,,Mis?! Teil on raha kastis? Ja kast? Hotellis? Olete teie hull pääst? Raha hotellis kastis! On see
annaabi.ee 
