otstarbele.Mürataseme normsuurused uute ehitiste projekteerimisel valitakse vastavalt Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a.a määrusele nr.42 : Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmmise meetodid. Vastavalt EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetele hõimab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset - Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest - löögimüra eest - tehnoseadmete poole tekitatud müra eest - soovimatu järelkõla eest - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest Seni, kuni asjassepuutuv EPN on eelnõu staatuses, võidakse poolte kokkulepeel kasutada ka muid teiste maade või rahvusvahelisi normdokumente, eeldusel, et ülalkirjeldatud mürakaitse nõudeid oleksid täidetud. 2. Heliisolatsiooni hindamine Eestis ÜLDIST Ehitise heliisolatsioon peab tagama inimese kaitse müra eest. Ehitisele mõjuvad müraallikad jagunevad : 1
ja ehitiste läheduses peavad olema vähendatud sedavõrd, et see ei kahjustaks inimeste tervist ja tagaks rahuldavad tingimused uneks, puhkuseks ja tööks. Vastavuses EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetega hõlmab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset: - õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); - löögimüra (sh sammumüra) eest; - tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika
Antud osas leitakse hoone erinevate ruumide külmasillad nende pikkused ja erisoojuskao suurused ruumis ning kõik need väärtused on antud ruumide kaupa tabelites. (vt. Tabelid 4-13) Tabelites on kasutatud ruumide täispikkade nimede asemel lühendeid mis on välja toodud ka hoone põhiplaanil. (vt. Graafiline osa joonis 1) Antud arvutuste tegemiseks on kasutatud kursuse projektis väljatoodud valemeid (vt. Valem 1). Tabelite kujundus on võetud energiatõhus ja tehnoseadmete tunnikonspektist. Kasutatavad valemid: [6] [valem 1] Tabel 4 Tehnikaruumi külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6] Joonkülmasilla Külmasilla Külmasild Külmasilla soojusläbivus , erisoojuskadu Hks
Müratasemed ehitistes ja ehitiste läheduses peavad olema vähendatud sedavõrd, et see ei kahjustaks inimeste tervist ja tagaks rahuldavad tingimused uneks, puhkuseks ja tööks. Vastavuses EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetega hõlmab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset: - õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); - löögimüra (sh sammumüra) eest; - tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise
hea akustika ja aitavad kaasa väljastpoolt tulevate segavate helide summutamisele. Plaatide pinnad on töödeldud nii, et poorid oleksid lahti. Selline pind ei peegelda helilaineid tagasi, vaid need sumbuvad mikroavade kaudu klaasvillplaadis. Klaasvillplaatidest ripplaed annavad eriti hea tulemuse klassiruumides, auditooriumides, saalides ja aulates nii kõne kui ka muusika edastamisel, samuti kõikides muudes kohtades inimtegevusest ja tehnoseadmete mürast põhjustatud müra summutamisel. 13 VALGUSTATUD-JA PEEGELRIPPLAED Valguslaed Valguslagedega on lihtne võimalus luua ruumis omapära või anda luksuslik ilme. Valguslagede opaalklaas on läbikumav - saadaval erineva läbipaistvusastmega laeklaasid; võimalik ka mõningane värvivalik. Kuna valguslagesid on võimalik toota samas mõõdus tavaliste moodulplaatidega, siis on neid lihtne kasutada üksikplaatidena, andes seega sisekujundusele omapärase ja peene nüansi. Peegellaed
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. · EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest 5. Kuidas esitatakse normides nõuded lubatud müra kohta siseruumides? Hoone välisterritooriumil? Missuguste allikate müra on normitud? Ruumidevaheline õhumüra ning löögimüra isolatsioon , välismüra isolatsioon, heli kandumine välja. Liiklus, lennuliiklus, tööstus, kaubandus-, teenindus-, spordi-, meelelhutushoonete, ehituse, tehnoseadmete, olmemüra. 6. Kuidas käsitletakse normides naabrite tegevusest põhjustatud müra? Olmemüra, antud normtasemed. Heliisolatsiooninõuded on esitatud tingimusel, et helirõhutase L pAmax müraallikaga ruumis ei ületa 80 dB. 7. Mis on ühist küttesüsteemi müral ja diskomuusikal? Kuidas neid normitakse? Madalsageduslikud. Normeeritud madalsagedusliku müra häirivuse hindamine elu- ja magamisruumides öisel ajal. Juhul, kui põhjustab kaebusi. 8
Müra ja vibratsioon võivad: _ kahjustada närvisüsteemi; halvendada mälu ja tähelepanuvõimet; tekitada peavalu; kahjustada veresoonkonda, tekitada probleeme vererõhuga; tekitada südame funktsionaalseid häireid; tekitada psühho-emotsionaalset pinget. Vajalik on kaitse: · õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist voi ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); · löögimüra (sh sammumüra) eest; · tehnoseadmete poolt tekitatud müra eest; · soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; · ehitise enda sees tekkinud voi ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jne) 54. Müra tasemed. · Müra normtase - mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel. · Müra taotlustase - normtase uutel planeeritavatel ja rekonstrueeritavatel aladel
AT Herete OÜ [WWW]. http://www.atherete.ee/?page=22. (29.04.2010). 9 Puistevilla tehnilised andmed ja sertifikaadid. (2000). Puistevilla OÜ [WWW]. http://my.tele2.ee/puistevill/tehn.htm. (29.04.2010). 10 Pehmed rull- ja plaatvillad. (2010). Puumarket [WWW]. http://www.nael.ee/?op=body&id=2&prod=116. (29.04.2010). 10 valmis ehitatud, näiteks korstna, katuseluugi juurde või tehnoseadmete hooldamiseks. Kõik kütte-, vee-, elektri- ja ventilatsioonitööd peavad eelnevalt olema lõpetatud ning torustikud isoleeritud. Alad, kuhu puistevilla ei pääse paigaldama, peavad olema eelnevalt isoleeritud. Laeluukide ümber peab olema ehitatud piisavalt kõrge raam, mis oleks vähemalt samas tasapinnas puistevilla ülemise kõrgusega. Ehituspraht ning muud jäätmed peavad olema koristatud. Katuslae ning katusekonstruktsioonide liitekohtades on soovitav paigaldada tuulesuunajad
vajalikke jooniseid. Tööprojektis detailiseeritakse põhiprojekti lahendusi arvestades valitud töötehnoloogiat ja konkreetsete firmade materjalide ning toodete kasutamist. Ehitusprojekti osad: - Arhitektuuri osa määratakse ära hoone paiknemine, otstarve, kuju, suurus, kujundus, ruumijaotus ja funktsionaalsed seosed; nähtavale jäävate hooneosade ja tehnoseadmete materjal ja kujundus; tuleohutuse, töötervishoiu ja keskkonnakaitse põhimõtted - Ehituskonstruktsiooni osa antakse hoone konstruktiivne lahendus, kasutatud normdokumendid, tehnilised lähteandmed; koormused; ehitiste põhiliste konstruktsioonide parameetrid ja mõõtmed, konstruktsioonide olulisemad ehitusmaterjalid ja tooted, sammud ja silded; konstruktsiooni
isolatsiooniga ja äravooluga (põrandatrapiga). Soojustatud põrandas paigutatakse hüdro- isolatsioon soojustuse peale. Soojustus vahelaes peab paiknema suhteliselt aurutiheda kandetarindi (raudbetoonplaadi) suhtes jahedama keskkonna pool. Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Soojustus pööningu põrandal peab olema pealt kaetud auru läbilaskva tuuletõkkega ja pööningul peavad olema käiguteed katuseluukide juurde pääsemiseks ning tehnoseadmete hooldamiseks. Elamutes on kolme erineva funktsiooniga vahelagesid. Keldrilagi paikneb keldri ja eluruumide vahel. Kelder on tavaliselt jahedam kui elutoad, seepärast peab keldrivahelagi olema soojapidav. Keldris võib olla müraallikaid, seepärast peab vahelagi olema ka mürapidav. Keldri õhk võib olla niiske; keldrivahelae puitkonstruktsioonid peavad olema niiskuse vastu kaitstud. Kui keldris on garaaz, siis peab keldri vahelagi olema nii
20.2. RUUMIPROGRAMMI ÖKONOOMIKA Funktsioonide ja kohanemisvõime vastuolu (standardid). Sanitaar- ja keskkonnakaitse nõuded piiravad planeeringu vabadust näit. valgustus, ruumi vorm. Kera. Silinder. Ruut. Täisnurk. Seina ja põrandapinna suhe küttekulud. Pindala vähendamine 1% hoiab kokku seina pinda ca 0,5% (küttekulud). Kasulik pind ja põrandapind ei lange kokku (postid) katuse kuju. Kitsad ja kõrged või laiad ja madalad aknad. Tehnoseadmete vertikaalne paigutus üksteise suhtes, hoone korruselisus. Trepid ja liftid. 20.3.UNIFITSEERIMINE JA INDUSTRIALISEERIMINE Unifitseerimine: säästab kuludes tööjõule ja rakistele ,kuid tekib ülekulu materjali kogustes. Efekt on suurte koguste puhul. Tänapäeval seadmed väikepartiide valmistamiseks. Üksluisus. Industrialiseerimine: kokkuhoid töömahukuses ehitusplatsil. Ilmastik. Materjalid reelina kallimad. Transpordikulud suuremad
müraekspositsioonist. Müra ja vibratsioon võivad kahjustada närvisüsteemi, halvendada mälu, tähelepanuvõimet, põhjustada peavale jne. Müra normid ja piirväärtused on määratud sotsiaalministri määruses (4 märts 2002 nr 42). Samuti ka EVS standardiga. Ehitiste mürakaitse hõlmab üldjuhul kaitset: Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest Löögimüra (sammumüra) eest Tehnoseadmete müra eest Soovimatu järelkaja eest Heli keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised Müra inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Õhumüra õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra Strukturaalne müra- piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumine, meis tekitab õhumüra. Löögimüra teistesse ruumidesse leviv struktuurne müra, mis tekitab vahelagedel ja treppidel käimisel või muu selletaolise tegevuse tagajärjel
vastutab selle täitmise eest: 251 - hooldustööd; 252 – turva valgustussüsteemi käit; 253 – rikkevoolukaitselülitite testimine; 254 – elektrotehnilised mõõtmised; 255 – elektri paigaldise tehniline kontroll; 260 - Hooneautomaatika ja andmeside süsteemid: 261 - tuletõrje alarmisüsteemide tehnohooldus; 262 – valve-ja jälgimisseadmete tehnohooldus; 263 - telefonisüsteemi tehnohooldus; 264 - arvutivõrgu tehnohooldus; 265 - antennisüsteemi tehnohooldus; 266 - tehnoseadmete ja -süsteemide jälgimise automaatika tehnohooldus; 267 – fonosüsteemide tehnohooldus; 269 - muude hooneautomaatika ja andmeside süsteemide tehnohooldus. 270 - Eriseadmed ja -süsteemid: 271 - liftide tehnohooldus; 272 - eskalaatorite tehnohooldus; 273 - transpordiseadmete tehnohooldus; 274 – lifti ja tõsteseadmete järelvaataja tegevus; 275 - tolmuärastussüsteemide tehnohooldus; 276 - jäätmeärastussüsteemide tehnohooldus; 279 - muude erisüsteemide tehnohooldus.
summaarsest õhuvooluhulgast arvutatud õhuvahetuskordus on maksimaalselt üks õhuvahetus tunnis; valitakse ja jaotatakse väljatõmbed nii, et nende summa võrdub summaarse õhuvooluhulgaga. Väljatõmme lahendatakse sanitaarruumide ja köögi väljatõmbekanalite abil. 237 Arvestada tuleb ka sellega, et ventilatsioonisüsteem ei tekitaks liigset müra. Tehnoseadmete (vee- ja kanalisatsiooniseadmed, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid vms.) summaarne helirõhu taotlustase arvutuslikus olukorras on LpA,eq,T25 dB ja LpA,max32 dB (RTL 2002, 38, 511). Kõnesolevas uuringus tehtud energia- ja tasuvusarvutuste puhul on eeldatud, et korteris ei viibita pidevalt. Energiatõhususe miinimumnõude määruse kohaselt on korterelamute kasutusaste 0,6, mis lahtiseletatult tähendab, et energiaarvutuste tegemisel võib eeldada
annaabi.ee 
