Kas mõtlme ja tegutseme keskkonna hoidlikult? Inimene ja loodus olid alati koos, kuid industriaalelu kujunemise, tehnilise progressi ja tehnoloogijate ajastu pärast inimene unustas oma kohta eluslooduses. Nüüd inimest ümbritseb mitte roheline maailm, vaid kivist džungel. Tänapäeval on inimkonnal suured probleemid ekoloogiaga. Me ise oleme selle probleemi põhjustajad. Varem inimene suhtus loodusesse väga hoolikalt, kaitses seda ning pidas tähtsaks kooskõla sellega. Kunagi loodus ja inimene olid teineteisele toeks, nüüd aga muutusid vaenlasteks. Tänane betooni- ja rauamaailm täielikult eristub varesemast inimkonna elust
Maisitõlvikuid tuleks biokütusena kõne alla, kuid maisist toitub suur osa Maa elanikkonnast. Odavamad on tselluloosi tarvitavad tehnoloogiad. On proovitud ka vetikaid kasutada, kuid see on väga töömahukas. Vetikate hävitamine tooks kaasa kalavarude vähenemise. Kõne alla võiks tulla ka põllumajanduslike jäätmete kasutamine. Eesti mastaabis oleks kasulik hakkepuidu kasutamine- see oleks kõige ököloogilisem, kuigi nõuab meie teadlastelt odavamate tehnoloogijate leidmist. Rapsi ja teiste toiduainete kasutamine energiallikana tooks paratamatult kaasa hindade tõusu esmajärguliste elatusvahendite tarbimistel. Kui tahame ököloogiliselt elada, siis peame ka rohkem maksma. Alternatiiv energia kasutamine võimaldaks inimkonnal pärandada fossiilseid kütuseid ka lastele. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Biok%C3%BCtus http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php? op=modload&name=News&file=article&sid=7043&mode=thread http://www.tarbijakaitse
Bioplastikute populaarsuse kasvu põhjuseid on mitu. Nende väljatöötamist ja arendamist on peamiselt mõjutanud vajadus leida alternatiivi naftapõhjustele toodetele ja rohkem kasutada taastuvaid loodusressurse. Kuna bioplastikute kasutuselevõtu põhiliseks takistuseks on hind. Nafta- ja maagaasi hinnade kasv, annab jõudu plastmassi tootmiseks taastuvatest loodusressursidest. Nafta kõrge hind stimuleerib huvi uutes uuringutes nende alternatiivsete plastikute valmistamis tehnoloogijate täiustamiseks. Mitme bioplasttoote valmistamisel on energiakulu ja CO2- heide väiksem kui sarnaste tavaplasttoodete puhul. Euroopa uuringute andmetel, polümeerid tärklise põhjal tagavad eneergia kokkuhoidmist (12 J -40 J) plastiku tonni kohta ja heitmete vähendamist (0,8 t- 3,2 t)- CO 2 iga plastiku tonni kohta, võrreldes ühe tonniga polüetüleeni, mis on saadud orgaanisest kütusest. Õliterade põhjal valmistatud plastikute suhtes, kasvuhoonede gaaside vähendamine CO2-
annaabi.ee 
