1.Ühiskonna komponendid-püsv territoorium, ajalugu, kultuur,rahvuslik identiteet 2.Üh.tootmisviisid-Põllumaj.ühiskond(paikne eluviis,valm.tööristu,elatakse maal,nat.maj.põlluharimine) -Tööstusühiskond(aeg on raha,linnastumine,väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagun.bürokraatia.ratsionaalsus) -Teeninusühiskond(info areng,kirju klassistrukt.mitmekesised väärtushinnang.teaduse ja tehnologia osa majanduses) 2.Nüüdisühiskond-tööstuslik kaubatootmine,demokraatia,heaoluühiskond.inimõigused,vabameelsus inimsuhtes. Teadmusühiskond(info kõikjal oluline,teaduse rakend.konveieritöö asendub paindlikumaga,ülemuse ja alluva roll pole enam nii range,oluline olla loov,eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mida rakendafa) Postindustriaalne ühiskond-kõrgtehno.massiline kas.kirju klassistrk.tähtsust.teaduse ja tehnol osa maj.mitmekes.väärtushin.
LAV, eelis: tootmine suurtes kogustes, odav, suhteliselt keskkonna sõbralik, puudus: vajab suurt kapitali, rajamine arenenud riikidesse, tekivad radioaktiivsed ained, plahvatus ohtlik, Muud 2%, Tuule energia elektri energia, avatud maastik, ranniku alad, Usa, Saksamaa, Taani, eelis: ei saasta õhku, keskkonna sõbralik, tasub ära väikese energia tarbimisel, puudus: vajab palju ruumi, kallis rajamine, keerukas tehnologia, suur müra, takistava lindude lendu, Päikese energia elektri ja soojus energia, ekvaatori äärsed alad, väikestel geograafilistel laiustel, Use, Jaapan, Saksamaa, eelis: aitab säästa teisi energia varusid, ei saasta õhku, keskkonna sõbralik, tasub ära väikese energia tarbimisel, puudus: kallis, keerukas tehnoloogia, vajab kombineerimist teiste energia saamis viisidega, Geotermaali energia elektri ja soojus energia, laamade ääre alad, Filipiinid,
7 Kokkuvõte Nagu te näete,kiiresti riknevate lastide põhiline omadus on kiiresti rikneda ja selliseid laste veetakse aastas umbes 75 milljonit tonni aastas..Selliste lastide veoks trümme peab üle vaatama,soojusisolatsiooni ja jahutuspatareid tuleb eemaldama,laeva külmutusseadmed peab lülitama sisse ja trümmi temperatuuri peab iga kord kontrollima. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. L. Belousov, J.Korhov. Tehnologia morskih perevozok gruzov. Kuibõsev, 1978. 2. Ravhusvaheline othlike kaupade meritsi veo koodeks (International Maritime Dangerous Good Code) 2003. 3. Puistlastide ohutu veo koodeks (Code of Safe Practice for Solid Bulk Cargoes) 1992. 4. Oram, R.B Cargo handling and the modern port. Oxford, 1996. 5. Woolcott, T.W.V. Liquefied petroleum gas tanker practice. Glasgow, 1987. 6. Knott. Lashing and securing on deck cargoes. London, 1944. 7. SOLAS 74. 8
Tüüpilised tuumik tooted: seadmete, instrumentide või tarkvara tootjad, kes tarnivad teistele ettevõtetele. Peamised tehnoloogia allikad: kavandamine, uue disaini välja mõtlemine ja sama tähtis ka edasijõudnud kasutajad- ettevõtted kes on teistest ees, üritada nende vajadustega kaasas käia või vajadustest ette joosta. Tarnijast sõltuv: Tüüpilised tuumik tooted: põllumajandus, teenindus, traditsiooniline tootmine. Tehnoloogia on see, et te võtate mujal välja töötatud tehnologia ja lihtsalt rakendate seda. Peamised tehnoloogia allikad: tarnijad, tootmisõpe Mastaabiintensiivne: Tüüpilised tuumik tooted: puistematerjalid, kestvuskaubad, autod, tsiviilehitus. Konkurentsi eelise saavutamine teiste ees seisneb sellest, et tuleb toota hästi palju. Peamised tehnoloogia allikad: tootmisõpe, tarnijad, projektibürood. Innovatsiooni juhtimine: tegemist on intgreeritud vaatega, peab aru saama mis toimub turgudel,
ole piisavalt tootlikuse ressursse kõigi nende hüviste valmistamiseks, mida ühiskonnas soovitakse tarbida. Majandusteadus kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas erinevad ühiskonnad tulevad toime piiratud ressurssidega. 5. Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisressursid ehk tegurid jaotatakse laias laastus 5 suurde rühma: 1) maa; 2) töö; 3) kapital; 4) ettevõtlikus; 5) tehnologia, info. Ühiskonnas ongi suurim vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel – valikute tegemise vajadus. Põhiline majanduslik eeldus, millest mikro- ja makroökonoomikas juhindutakse on arusaam, et valiku tegemisel lähtuvad inimesed oma isiklikest huvidest ja käituvad seejuures ratsionaalselt. Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Seda iseloomustab tootmisvõimaluste rada.
-9- Lisaks on küsimus tundlik ka seetõttu, et ―… materjali esmakordsel interpreteerimisel kujunenud arusaamad on püsivamad kui hilisemal ümbertõlgendamisel formeeruvad kujutlused‖ (Krull, 2000:238). Kaaluda võiks, muude võimaluste kõrval, õppetunninimetusi: ―Töö – ja tehnoloogiaõpe‖, kui õpilasekesksemat ja ―Tehiseõpe‖ kui samas deduktiivsemat. Esimesel juhul oleksid õpikud — Töö – ja tehnologia. Viimasel puhul asendaks see ka nimetust ―Käsitöö‖ ja sobiks hästi uue õppekava õpilaste kahte rühma jagunemise põhimõttega. Selline m õ t e n d soosib eeldatavasti oma võimeid usaldavama ja innovaatilisema e e l v a a t e omamist tehiskeskkonna tunnetamisel. /Sõrendatult trükitud on M. Heideggeri sõnaleiud (97:138)/. Õpe saaks olla deduktiivsem. Õpeesisu deduktiivsust on keerukas õppevarast lahutatult analüüsida
-9- Lisaks on küsimus tundlik ka seetõttu, et ... materjali esmakordsel interpreteerimisel kujunenud arusaamad on püsivamad kui hilisemal ümbertõlgendamisel formeeruvad kujutlused (Krull, 2000:238). Kaaluda võiks, muude võimaluste kõrval, õppetunninimetusi: Töö ja tehnoloogiaõpe, kui õpilasekesksemat ja Tehiseõpe kui samas deduktiivsemat. Esimesel juhul oleksid õpikud -- Töö ja tehnologia. Viimasel puhul asendaks see ka nimetust Käsitöö ja sobiks hästi uue õppekava õpilaste kahte rühma jagunemise põhimõttega. Selline m õ t e n d soosib eeldatavasti oma võimeid usaldavama ja innovaatilisema e e l v a a t e omamist tehiskeskkonna tunnetamisel. /Sõrendatult trükitud on M. Heideggeri sõnaleiud (97:138)/. Õpe saaks olla deduktiivsem. Õpeesisu deduktiivsust on keerukas õppevarast lahutatult analüüsida. Kas algav õppeaasta toob koolidesse uued õpikud,
Journal of Agricultural and Food flavoring food additives. Journal of Chromatography Chemistry 34:980–985. B 770:3–18. Kłossowska, B. M. 1979. The use of combined gas Tilgner, D. J., and Z. E. Sikorski. 1962. Einige chromatography-mass spectrometry for the identifica- Beobachtungen über elektrostatische Apparate für tion of aliphatic carboxylic acids in smoke produced Räucherrauchniederschlagung. Tehnologia Mesa from two species of wood. Acta Alimentaria Polonica (special edition):83–84. 5(2):301–310 (in Polish). Tóth, L., and K. Potthast. 1984. Chemical aspects of the Kurko, V. I. 1963. The Chemical and Physicochemical smoking of meat and meat products. In Advances in Foundations of the Smoking Process. Warsaw: Food Research, vol. 29, edited by C. O. Chichester, .
annaabi.ee 
