saamist läks ülikooli tagasi ja vahetas eriala kultuuriteaduse vastu. See sobis talle palju paremini. Magistrisse astus aga hoopis teatriteadusesse. Nüüd ootab ta teist last, seega pikeneb õppimine veel mõned aastad, aga vanust saab juba kolmkümmend aastat. Lisaks neile kirjeldatud gruppidele on veel ohustatud inimesi tööturul. Paljudel ei vasta tase ühiskonna arengule, töö on muutunud keerulisemaks, tehnilisemaks, nõudes 1 eelkõige diferentseeritust, paindlikkust, avatust s.t. pidevat enesetäiendamist, innovaatilist mõtlemist. Meie riigis kuulub siia gruppi kindlast suur töötute armee, nii noori kui vanu. Kõiki neid gruppe ühendab aga vajadus ümberõppe, täiendõppe järele. Miks siis inimesed keelduvad õppimisest, kuigi tunnistavad täiendamise vajalikkust? 1
Ford Fiesta ja Renault 5, Polo oli enamust suurem, kui mitte kõige suurem, olles peaaegu samasuur kui väikesed pereautod nagu Ford Escort ja Vauxhall Astra/Opel Kadett. Selle hind, mugavus ja näitajad olid ka rohkem nende suuremate autodega võrreldav. MkII Polo oli Volkswageni poolt laialdaselt kasutusel, et arendada tulevikuideid, näiteks turbo kasutamine GT G40 versioonil. G-ülelaadurit oleks võinud hiljem kasutada võistlemaks ka suurematel autodel kasutatava veel tehnilisemaks võistlemiseks kasutatava G60-ga, mida kasutati Golf'il ja Corrado'l. Kütusesäästlikku kahesilindrilist diislit katsetati 1980'te kespaigas, kasutades sel G40 ülelaadurit, et korvata selle väikest kubatuuri, kahjuks ei jõudnud see tootmisse. Tootmisse läinud kütusesäästlik mootorit sai nimeks Formel E (E tulenevalt ing.k sõnast Economy), tutvustati seda 1983. See kasutas kõrge kompressiooniga 1277 cm3 mootorit, pikemaid käike ja
Ühelt poolt epidemioloogiline pool ja vajadus, teiselt poolt lubati teha lahkamisi, anatoomia ja rakutasand muutus selgemaks. Saadi aru, et haigus on seotud inimese keharakkudega. Tähtuse kaotas humoraalne teooria (yay!). Hakkas kasvama biomeditsiiniline lähenemine. Toetub faktidele, kõik häired on seletatud füsioloogia alusel. Haigus on konkreetne, kehakeskne, lokaliseeritud, määratletud. Psühholoogiline ja sotsiaalne pool jäi kõrvale. Ravimetoodika muutus tehnilisemaks. Samuti arenes diagnostiga, et täpselt määratleda haiguse koht ja ulatus. Biopsühhosotsiaalne mudel hakkas arenema 20ndal sajandil. Mitte-reduktsionistlik lähenemine. Vaim, keha ning käitumine võib olla taandatav ja seletatav rakkude tasandil, biokeemilisel või närvisüsteemi tasandil. Eitati seda, et võivad olla erinevused selles kuidas keegi haigeks jääb, põeb ja terveneb. Vahet pole milline on sotsiaalne toetus või millised uskumused sul on, vaja on terveks teha
RP’le heidab kahtlust see, et ta ei suuda hõlmata-seletada järgmisi nähtusi: vaimuhaigused, loomingulisus, mälu, õppimisprotsessid, tajuillusioonid jne. RP ei sobi kokku evolutsiooniteooriaga, bioloogia ja neuroteadusega, mis on kooskõlas ülejäänud füüsikalise maailmapildiga. RP on läbi oma ajaloo olnud manduv ja viljatu teooria. RP kehtivusvaldkond on aja jooksul kahanenud kõigilt loodusnähtustelt kõrgematele loomadele. RP ei ole progressiivne ega muutu keerulisemaks-tehnilisemaks. 2. Millest järeldub Churchlandi järgi, et funktsionalism on tagurlik ja konservatiivne? Churchland peab funktsionalismi viisiks säilitada RP, nii et vähendada teed ja mitte tõrjuda RP’d. See on analoogne sellele, et säilitada fundamentaalsete vaimude keemia mõisted, selle asemel, et neid asendada kõiki tänapäeva keemiaga. See on funktsionalistlik salaplaan – vigade ja segaduse säilitamise suitsukate.
õpetaja kui täisväärtuslik isiksus (keskendub õppijale endale) õpetaja kui innovaator (valmistatakse ette õpetamist ideaaltingimustel) õpetaja kui mõtlev ja arutlev professionaal (tähelepanu pööratakse enesereflektsioonile, palju uurimismeetodeid) Õpetaja roll erinevatel ajaetappidel 50 - 60ndad – õpetaja kui rahvuslik tulesüütaja, õpetaja kui „maa sool“, oluline oli kutsumus õpetajatööks. 70ndad – arusaam õpetajatööst muutus tehnilisemaks, rõhutati ametialaseid oskusi, didaktika asend õpetajakoolituses muutus keskseks, õpetaja oli eelkõige õpetamisoskuste valdaja. 80ndad – õpetajas nähti eelkõige oma ala asjatundjat, tähtsaks muutus õpetuse sisu, rõhutati fakte 90ndad – õpetaja puhul hakati rõhutama reflektiivsust, kriitilist suhtumist omaenda töösse, enesehindamist (globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) 21. saj
· puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolides toimuva uurimus- ja arendustöö vahel kutseaasta- noorele õpetajale koolis esimeseks aastaks mentor, tugisüsteem. Lõpeb õpetaja eneseanalüüsiga ning saadakse õpetaja kutsetunnistus. Õpetaja roll erinevatel ajaetappidel · 50- 60ndad õpetaja kui rahvuslik tulesüütaja, õpetaja kui "maa sool", oluline oli kutsumus õpetajatööks · 70ndad arusaam õpetajatööst muutus tehnilisemaks, rõhutati ametialaseid oskusi, didaktika asend õpetajakoolituses muutus keskseks, õpetaja oli eelkõige õpetamisoskuste valdaja · 80ndad õpetajas nähti eelkõige oma ala asjatundjat, tähtsaks muutus õpetuse sisu, rõhutati fakte · 90ndad õpetaja puhul hakati rõhutama refleksiivsust, kriitilist suhtumise omaenda töösse, enesehindamist.(globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) · 21.saj
On konkreetne, vähe võimalust subjektiivsuseks. Faktikeskne lähenemine. Reduktsionistlik e baasidee on selles, et vaim, keha ning täitumine võib olla taandatav ja seletatav rakutasandul: biokeemilisel või närvisüsteemi tasandil.Reduktsionism eirab tõendeid, et erinevad inimesed reageerivad erineval viisil samasugusele haigusele. Inimese omaosalus tervise tagamisel hinnatakse pigem madalaks. Biomeditsiinilise lähenemisega koos arenes ka diagnostika ja ravimeetodid muutusid tehnilisemaks. 20.saj. Leiti, et biomeditsiiniline ei seleta kõike ära nagu peaks. Tekkis biopsühhosotsiaalne mudel / lähenemine. See on lähenemine, mille kohaselt haigused ja sümptomid võivad olla esile kutsutud üheaegselt füüsiliste, psüühiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete tegurite poolt. Kaheaspektiline monism- ühte haigust võib vaadata nii subjektiivsest kui ka objektiivsest aspektist. Haigusi võib esile kutsuda orgaaniline põhjus, kuid samas on ka individuaalsed
Tekivad probleeminihked. Uurimisprogrammid. Uurimisprogrammid on Lakatosi järgi progressiivsed (uus teooria suudab seletada neid samu asju, mida ta eelkäija, kuid lisaks neid, mida eelnev ei suutnud ning viib uute nähtuste avastamisele) degenereeruvad (degenereeruvad programmid teooriad muutuvad väga keerulisteks ja tehnilisteks). RP ei ole progressiivne (kuivõrd ei vii uute nähtusteni), kuid ta ei degenereeru selles mõttes, et ta ei muutu üha keerulisemaks ja tehnilisemaks. Selles mõttes pole Churchlandi hinnang täpne. Argumendid RP kaitseks. Argumendid elimineerimise vastu: RP ei ole empiiriline teooria, mida saaks faktidega ümber lükata. RP on normatiivne teooria – kirjeldab ideaali, kuidas peaks käituma ratsionaalne toimija. Propositsioonilisi hoiakuid reguleerivat normatiivset teooriat ei saa asendada deskriptiivse teooriaga, mis kirjeldab närviprotsesse. RP on abstraktne teooria. Funktsionalismi järgi kirjeldab RP suhteid
annaabi.ee 
