Eesti riik on suhteliselt noor. Meil on väike rahvaarv. Arvan, et peame hindama ja väärtustama kõiki inimesi, kes siin elavad. Aga mis ootab meid ees ja milline on tuleviku ühiskond? Vaatlen ühiskonda neljast olulisemast aspektist: haridus, meditsiin, tööjõud ja poliitika ning püüan kujutleda, mis võiks tulevikus olla teisiti. Eesti haridus on läbi teinud väga suured muutused. Meie koolisüsteem koosneb: algkoolist, põhikoolist, gümnaasiumist, ülikoolidest, kutsekoolidest ja tehnikumidest. Tudengina saan öelda, et tasulistel kohtadel õppimine on liiga kallis. Paljud noored on seetõttu pidanud laenu võtma ning kooli kõrvalt tööl käima, mis mõjutab ka õppimise tulemusi. Alates sellest aastast on kõikidel võimalik õppida tasuta, mis on suureks boonuseks nendele, kes tõesti tahavad vaeva näha ja pingutada. Arvatavasti on lähitulevikus oodata seda, et ülikoolidesse pääsemine muutub raskemaks, sest tahtjaid on liiga palju
22.septembril 1953 aastal tuli telegramm, et söödavarumine läheb kehvasti, varuge ruttu. Juba samal päeval kurtis büroo, et koerasööta oli varutud vaid 30% ning heina 52% plaanitust ja saadab kaheks nädalaks maale kõik koolilapsed 8.-11. Klassini ja tehnikumide ja kõrkkoolide õpilased. Kuu aja pärast teatas Käbin, et maale saadeti ligikaudu 40 000 inimest, kuid abi oli vaja veel ja veel- ta saatis maale uuesti tehnikumidest ligi 10 000 õpilast ning kõrkkoolidest 6ja pool tuhat õpilast. Peale selle veel 8000 sõdurit. Kuigi isegi partei nägi et kolhoosid, ei näidanud ta algatust asja parandada vaid piilus ise alandlikult Moskva poole, kolhooside peale aga kortsutati kulmu. Juba 1952. Ja 1953. Aasta talvel juhtus Keila ja Otepää kandis kohalike rajoonivõimude vaikival kaasteadmisel seda, et loomi anti kolhoosilaudast inimestele koju söödaks, peaasi et nad ise nälga ei sureks
Seejärel kaheksateist aastat hiljem (1945a.) rajati mahajäätud hoonesse ENSV Siseministeeriumi Maanteede Valitsusele alluv Keskremonditöökoda. 1946. aastal esimese uue hoonena ladu, seejärel montaazihoone. Selles hakati remontima ja parandama vanu, sõja üle käinud teedeehituse masinaid (T. Paglant). 5 Varsti hakkas tekkima uusi tootmiskorpusi ja muretseti uusi aparaate töö tegemiseks. Moskva, Leningradi, Tallinna ja teistest NSV Liidu kõrgkoolidest ja tehnikumidest tuli aegade jooksul aina rohkem noori sinna töötama. Nad olid spetsialiseerunud ja lisaks neile olid veel kutsekooli õpilased, kes samuti olid väljaõpet saanud. Töötajaskond oli aga paljurahvuseline, mis tõi kaasa mõningaid probleeme. 1.5 Esimene autogreider Enne Teist Maailmasõda ei toodetud iseliikuvaid teehöövleid, mis kandsid nime autogreiderid (lisa 7), valmistati ainult järelveetavaid, mida kandis edasi traktor või mõni veoauto. 1946-ndal aastal sai teoks
annaabi.ee 
