siis ei pruugi ju seda teada ka laps ise. Kui nii Rootsis kui ka Soomes on programme, mille abil gümnaasiuminoored saavad tehnikavaldkonna spetsialistide tööga lause mitme kuu jooksul tutvuda, siis Eesti on selles vallas Põhjamaadest väga maha jäänud. Toomas Hendrik Ilves ütles Eesti Vabariigi 96. aastapäeva kõnes vihjates haridusele, et „mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi“. Tänapäeva inseneri- ja tehnikaspetsialistide põua juures ei saa Eesti endale lubada paigalseisu. Kui tehnoloogia areneb valguskiirusega, peab reforme nägema ka haridus. Tähtis on asetada rõhk õigele ainevaldkonnale, mõeldes just eelkõige tuleviku peale ning jätkusuutlikele lahendustele. Selleks, et kahekümne aasta pärast ei oleks koolitunnistused tänapäevastega äravahetamiseni sarnased, tuleks juba täna püüelda targa riigi poole.
1960ndatel ilmnes, et õpetamise ja töö ühendamine kõigis õppeasutustes ning igale õppijale keskkooli lõpetamisel kitsa kutsekvalifikatsiooni andmine osutus väheefektiivseks, kannatama hakkas üldhariduslik ettevalmistus. Tundma hakkas andma ka tööjõuressursside nappus. • Suurenes keskkooli üldharidusliku osa tähtsus. Keskkoolijärgset haridust hakkas mõjutama mõnda õppeainet süvendatult õpetavate eriklasside loomine. • Kõrghariduses laienes tehnikaspetsialistide koolitus. 1970ndate alguseks oli viidud lõpule üleminek üldisele 8-klassilisele haridusele. Keskeri- ja kõrgharidus olid saanud massiliseks. • 1980ndatel oli Eestis sõjaeelsest ajast 11 korda rohkem kõrgharidusega inimesi. 79% elanikkonnast omas kesk- või kõrgharidust. • Titma ja Kenkmann (1988): Üldhariduskool oli esindatud 3-klassiliste algkoolide, 8-klassiliste koolide ja keskkoolidega. Esimesed ühendati majanduslikel põhjustel,
annaabi.ee 
