Ilona Laaman
ja magades näed und:
sa oled puu, mil kasvand tiivad,
sa oled lind, kel kasvand juured.
Rahvas vahib
nagu kahepäist vasikat.
Ja kui viimsel kohtupäeval
jumal peseb oma käed,
sa ulatad talle seebi
hermeetiliselt vaikides.
Luule tehisnaiivsed küsimused otsivad väljapääsu desillusioneerimisse ja kummastuse kaudu:
Sa küsid minult (1969)
Nii raske kui maailma süda
on see kivi, mida kannad rinnus
sa küsid minul iga päev
vaadates abitult ringi:
Kas arvad ... ? Kas võib olla ... ?
Ehk siiski see kivi veereb täna minema, mis?
annaabi.ee 
