Tubades on radiaatorid (veebaasil), mida soojendab ahiküte Ventilatsioon (saab vähendada niiskust, temperatuuri ja kahjulikke ühendeid) Toiduained: Piim Tangained Nisujahu Toiduõlid Puu- ja juurviljad Kala ja liha Ehitus- ja viimistlusmaterjalid: Kasutatakse looduslikke materjale: Kivid, puit, liiv, savi, põhupallid Kasutatakse ka taaskasutatavaid materjale ja loodussõbralikke viimistlusmaterjale. Klaas, betoon, metall ja teisi tehismaterjale (Terviklahenduse korral võib anda säästlikuma tulemuse) Tänan kuulamast!
Kui ma oleksin teadlane Iga sajandiga on inimeste teadmiste pagas aina suurenenud ja suurenenud. Mõeldes käesoleva sajandi saavutustele, tundub kõik hädavajalik juba avastatud olevat. Juba me uurime kosmose saladusi, mõtleme välja tehismaterjale ja ehitame ülikiireid autosid. Kahjuks on aga avastamata ravimid, mis aitaksid päästa tuhandeid inimesi. Kui mina oleksin üks tähtis teadlane, ei lubaks ma raisata raha igasuguste teisejärguliste asjade peale, vaid paneks kõik tarkpead välja töötama ravimit, mis tapaks kõik halvaloomulised kasvajad ehk vähihaigused. See võiks olla ravim, mida hakkaksid tarvitama inimesed juba lapsest saati, et vähirakud ei saakski arenema hakata. Valus
inimeste varje linnatänavatel ilma inimesteta. Perspektiivi reegleid on nihestatud e on ebareaalne maailm. Marc Chagall kunstnik, kes on mõjutanud surrealisti, on valgevene juut, pärit Vitebskist, Ta armastas maalida kodulinna ja unenägusid, Maal "Madonna reega", "Mina ja küla". G.Chirico "Prohvet", "Tänava melanhoolia ja müsteerium". Popkunst: (1955-64), suhtumine elukeskkonda on irooniline. Kaob piir maali ja skulptuuri vahel. Toimub assamblaazide valmistamine. Kasutatakse palju tehismaterjale (plastmass, kumm, poroloon). Esemete ebatavaline komboneerimine. Armastatakse üleelu suuruseid esemeid valmistada. Robert Rauchenberg oli neodadaist. üllatusefektidele rajatud imevidinad. Claes Oldenburg USAs. kolmemõõtmelised teosed, mis jäljendasid tavalisi objekte. Roy Lichtenstein teemaks koomiksid. Andy Warhol "Campbelli tomatisupp", leiutas ka diskokera. suhtles ainult kuulsatega. kasutab siiditrükki. Marilyn Monroest 25 nägu. (Skulptuuri esindab G
Meile näidati ühte ruumi, mis tundus päris hubane ning hiljem selgus, et just selles ruumis salvestatakse heliraamatuid. Vaatasime ka filmi nimega "Ruudi" vahe oli aga selles, et filmis kirjeldati tegelasi, ümbruskonda ning kõike toimuvat, et pimedad inimesed saaksid aimu filmist. Nägime puuteraamatuid, mille valmistamisel kasutatakse väga erinevaid materjale (tekstiili, puitu, nahka, lõnga, metalli, kive, aga ka mitmesuguseid tehismaterjale). Selliste piltide abil saab nägemispuudega inimene tundma õppida erinevaid materjale ja vorme ning omandada teadmisi asjadest ja nähtustest, millest muidu pole võimalik ülevaadet saada (näiteks päike, pilved, suuremõõtmelised esemed). Mõned raamatud olid tehtud Tallinna Ülikooli üliõpilaste poolt ning hämmastav oli see, kui ilusti ja täpselt olid kõik asjad paika pandud. Mulle väga meeldis, et saime ka proovida lugeda Braille' kirja,
hapniku hulga vähenemine, mis on tingitud mineraalsete ja orgaaniliste ainete kogunemisest. Eutrofeerumise tulemusel vee kvaliteet halveneb, vee taimne ja loomne liigiline koosseis vaesestub, kuna hapnikulembsete organismide arv langeb. [3, lk 18] Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale ühiskonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad jäätmeprobleemid.[5] Looduslike materjalide kõrval kasutatakse tehismaterjale, mis ei lagune looduslikes laguahelates.[2, lk18] Keskonnaeetika Ökoloogilise eetika probleemistik on tihedalt seotud globaalprobleemidega. Kui esimene väärtustab inimese ja looduse suhtlemise printsibid ja normid, siis teine vaatleb konkreetseid maailma valupunkte ja vastuolusid, mille ületamisest sõltub inimkonna ellujäämine. Juba lihtne üleilmsete problemide loetelu näitab, et enamikul neist on sügav eetiline tähendus.[1, lk 145] Keskkonnaeetika põhjendus peitub meis endis
väljast poolt. POLÜMEERID Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest- elementaarlülidest. Polümerisatsioon- polümeer võib moodustuda monomeeride liitumise teel kaksiksidemete arvel (liitumispolümerisatsioon). Polükondensatsioon- alati eraldub vesi! Ka elementaarlüli ei ole täpselt sarnane lähtemonomeerile (kondensatsioonipolümeer) Polüestrid: Saadakse polükondensatsiooni teel. Väga levinud. Polüestritest tehismaterjale toodetakse hiigelkogustes. Ei lagune looduses. Hakatud tegema polüestreid, mis lagunevad mikroorganismide toel kiiresti (kallid). Polüamiid: Tekivad polükondensatsioonil. C=O - N 1) Aminohapetest 2) Dihape ja diamiin VALGUD Valkude bioloogiline tähtsus: 1) struktuurne funktsioon- organismi ülesehitusmaterjal 2) kaitsefunktsioon- antikehad 3) transpordifunktsioon- ainete liikumine organismis 4) katalüütiline- ensüümid
1. Jäätmeprobleemid Maailmas suureneb rahvastiku arv ning see toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Mida rohkem inimesi tarbib, seda rohkem tahetakse et toodetaks. Paratamatult tekivad jäätmeprobleemid tarbimise ja tootmise suurenemisega. Rahvastiku kasvuga tõuseb jäätmete hulk , kuid neid jäätmeid keegi ei kogu ega töötle. Toidujäätmed ja paberi lagundavad looduses leiduvad bakterid mullaks. Aina rohkem ja rohkem on kasutusel tehismaterjale nagu näiteks kilekotid, konservikarbid ja plastikpudelid. Nende looduslik lagundamine võtab aega sajandeid. Jäätmeprobleemid on olemas ka vaesemates riikides, kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega. 2. Prügimäed Linnade ümber on ja tekib aina juurde prügimägesid. Prügimägede all olev pinnas on väga saastunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid ning kui pikka aega järjest sajab vihma, siis
(Hageström, 2010) Toitumiskäigud on tavaliselt 1-5 cm sügavausel, on ka sügevamaid ja 2-3 korruselisi käike (Kirk, 1990). Käikuse süsteem võib olla paarsada meetrit pikk (Hageström, 2010). Alalisema kasutusega urud paiknevad kuni 100 cm sügavusel või veelgi sügavamal pinnases (harva otse suuremate mutimullahunnikute all). Lisaks on mutil 1 või mitu magamiskambrit, mis on vooderdatud sambla, rohu ja lehtedega (on kasutatud ka tehismaterjale, nt tihedaks pallikeseks vormitud sigaretipaberit, väetisekoti tükikesi, kiirtoidukotikesi jms) ja mille loom siseneise järel kindlalt suleb. (MacDonald, Barrett, 1993) Pesakamber on 12-25 cm läbimõõduga 10-70 cm sügavusel. Sellest väljub vähemalt 2 käiku. Pesa ümbritseb ringja radiaalkäikude süsteem, mis on tähtis ka ventilatsiooniks. Käikudest väljaaetud mullast tekivad tuntud mutimullahunnikud. (Kirk, 1990) Mõnikord ehitab pesa kohale suure ,,kindluse". ,,Kindlusi"
Savist vormitud ese põletatakse kas madalkuumuses (9001200 ºC) või kõrgkuumuses (kuni 2000 ºC). Madalal kuumusel põletatud tooted on urbsed (ei pea kinni ei gaase ega vett), neid tuleb glasuurida. Kõrgkuumusel saadakse gaase ja vedelikke mitteläbilaskev materjal. Valge savi Valge savi kuumutamisel saadakse valge poorne materjal fajanss, mis glasuuritult sarnaneb portselaniga (ei kuma läbi, killud on urbsed ja killumurdekoht on klaasjas). Portselan on üks esimesi hinnalisi tehismaterjale, mida saadakse valge savi (kaoliini), jahvatatud kvarsti ja päevakivi segu kokkusulatamisel, millest tekibki valge värvusega poorideta materjal. Esialgne portselan leiutati Hiinas ligikaudu 7.10. sajandil p. Kr., kuid oma kõrge kvaliteedi saavutas see 13.14. sajandil p. Kr. Portselanist lauanõud, vaas ja kell Teisi huvitavaid kasutusalasid Alumiiniumsulfaati kasutatakse põletike raviks ja veepuhastusjaamades joogivee puhastamisel.
Tiigi põhi peaks olema äravoolutoru suunas kaldu vähemalt suhtega 1:100. Kasvutiikide põhja tehakse tavaliselt V või W kujulised ristlõiked. Ehitada tasub võimalikult palju varjupaikasid peenarde ja vallide abil. Veesügavus peab olema 1,5-2 m, arvestades talvel jäätumist. Vähkide põgenemise ärahoidmiseks tuleb sissevoolu ja väljavoolutorude otsa paigutada piisavalt tihe rest. Et vähke oleks kergem ka välja püüda, kasutatakse selleks vähitiigis katusekive, drenaažitorusid jm tehismaterjale varjupaigaks (samuti oluline, et vähkidel oleks oma varjupaik). Teine variant on vähke välja püüda mõrdadega, mille kasutamisel ei ole eelnimetatud kunstmaterjalist varjupaigad siis ka enam olulised. Varjupaikade kasutamisel peab arvestama olukorraga, et igale vähile peab olema oma varjupaik. Sobiv varjupaiga läbimõõt oleneb vähi suurusest (vähemalt sõrgade pikkus). 8 cm pikkusele vähile soovitatakse 35 mm läbimõõduga peidupaika, 12 cm pikkusele vähile 60 cm
Trummi löömisel tekib nii ring- kui segmentvõnkumine. Tulemuseks on põhitoon ja mitmed ülemhelid, mille hulk ja tugevus mõjutavad pilli tämbrit. Trummi kõlavärv ja helikõrgus varieeruvad ka selle järgi, milliseid trummipulki kasutatakse (kõvad või pehmed) ja kontaktpinna suurusest. Trummi kõla oleneb ka kohast membraanil, kuhu lüüakse. Esimesed trummikiled tehti nahast, kuid looma nahk reageerib tugevasti õhuniiskuse muutumisele ja seepärast kasutatakse tänapäeval tehismaterjale. Väikeste trummide kile pingutati V-kujuliste nööridega, iga V tipus oli nahkrihm, millega nöörid tõmmati kõvemini pinguli, et kile poleks lõtv. Trummipulkade pead jagunevad kõvadeks, keskmisteks ja pehmeteks. Roopillid Roost keeltega puhkpilli heli saab alguse keele võnkumisest, mis paneb võnkuma pillitorus oleva õhusamba. Roost on kujunenud kaht tüüpi pilliosad: · Lesthuulikud jagunevad omakorda ühekordse-(klarnet) ja kaksiklesthuulikuga (fagott) pillideks
kustutamiseks. Trafoõli põhiomadused: Suhteline dielektriline läbitavus 2,1 ...2,3 Mahueritakistus 1010 ....1013 Kaonurga tangens 0,001...0,02 Elektriline tugevus 20...40 kV/mm 2.3 Tahked isoleermaterjalid Tahked isoleermaterjalid moodistavad kõige suurema isoleermaterjalide grupi. Kasutatakse nii looduslikke kui ja tehismaterjale. Laiemalt on levinud tehismaterjalid, kuna neid saab valmistada ette antud elektriliste, mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste omadustega. 2.3.1 Polümeerid Polümeerid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised materjalid. Elektrotehnikas leiavad kasutust looduslikud ja tehispolümeerid. Polümeeride molekulid moodustavad ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi liitmisel, mis võib toimuda kas polümerisatsiooni teel. Vananemise
Samuti põletatakse tihti ka tavalisi segaolmejäätmeid, nagu mähkmed, vanad riided või plastist mänguasjad. Tihtipeale annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad. Plastide keerulist ja muutlikku koostist arvestades tuleb nende kodus põletamist vältida. Lõkkes on põlemistemperatuur väga madal ja põlemine ei ole täielik. See tähendab, et tekib palju ohtlikke aineid. Põletades plasti, kummi või muid tehismaterjale, koostad toksilise kokteili, mis saastab õhku ning pinna- ja põhjavett. Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paberi- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendi tagastuspunkti, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Vanu mööbliesemeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning ka rehve saab ära viia jäätmejaama
polümerisatsiooni protsessiga.-> 1.Lahustamine ehk vedeltamine-> lakid, värvid; 2.plastifikaatorid ehk kõvendajad.-> liimid, komposiit materjal ehk armatuur->grafiit pulber; 3. Kompaundid- mikroelemendid vaiku valatud. Defloor 25-30 kV kuumuskindlus 250-300C Kuumuskindlamaid polümere on räni sisaldusega Anorgaanilised materjalid Need on mineroloogilise päritoluga, tahked ained kasutatakse isoleermaterjalidena nii looduslikke- kui tehismaterjale isolaatorite valmistamiseks. 1. Vilk ehk vilgukivi on kihiline klaasjas lõhestuv kivi, millel on suur eritakistus ja kõrgekuumuskindus, puuduseks on rabedus, kasutatakse plaatidena tuguelementideks valgustite kolbides. Vilgu töötlemisel tekkiv puru jahvatakse ja valatakse vaikudes vajaliku kujuga detailideks isolaatoriteks ja saadakse erinevate isolatsoon materjalid. 2. Muskoviit- suur mahueritakistus ja läbilöögitugevus ja kõrgesulamis temp kuni1200C 3
kokkuaurutamisel. Polüestrid Tehnikas on suur tähtsus polüestritel. Need on polümeersed ained, mida harilikult saadakse dikarboksüülhapetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükendensatsiooni teel. Tuntuim polüester on lavsaan (terüleen, dakron), benseen-1, 4 dikarboksüülhappe (tereftaalhappe) ning etaandiooli polüester. Lavsaanist valmistatakse sünteetilist kiudu ja sellest omakorda mitmesuguseid tekstiilitooteid. Polüestrist tehismaterjale toodetakse hiigelkoguses. Nagu paljudki teisedki kunstlikud ained, on nad loodusele võõrad. Bakterid ja muud mikroorganismid ei suuda neid hüdrolüüsida ning seepärast polüestrid lagunevad looduses äärmiselt aeglaselt. Nii aga saastatakse keskkonda kile, riide, anumate ja muude jäätmetega. On leiutatud ka polüestreid, mis lagunevad mikroorganismide toimel kiiresti, kuid need on esialgu veel kallid. Üks sellistest on 3-hüdroksübutaanhappe polüester.
Lihvpaber koosneb paberalusest, millele on liimitud abarasiivaine terad . Enne paberalusele liimimist abrasiivaine terad purustatakse ja sõelutakse ettenähtud suuruseni. Terade suurust ja avade arvu sõela üle tolli kohta isel. Numbrite (100, 120, 150, 180 jne..) abil. Mida suurem on number, seda rohkem on sõelal avasid tolli kohta ning seda väiksemad on lihvpaberi terad . Abrasiivainena kasutatakse nii looduslike kui ka tehismaterjale. Tehisabrasiivid on kõvemad ning nende kasutamine on laiemalt levinud. Et saada parem pinna kvaliteet siis tuleks lihvida peeneteralisema materjaliga . Siinkohal tooks ühe näite lihvpingist ja selle tehnilistest admetest : Kahjulikud kemikaalid . – ained ja valmistised mis sissehingamisel allaneelamisel või läbi naha imendunud võivad põhjustada surma või tervisekahjustuse.
parem elektrijuht on hõbe. Alumiiniumjuhe kattub aga elektrit halvasti juhtiva oksiidi kihiga, seega tuleb ta ühendamisel keerata tugevasti kruviklemmi alla. Tähelepanu tuleb pöörata alumiiniumi ja vase õigele kokku- ühendamisele. Vastasel korral pulbristab niiskuse mõjul tekkiv elektrikeemiline reaktsioon alumiiniumi. Vask- ja alumiinium- juhtmete kokkuühendamisel tuleb nende vahele panna tsingitud vm. seib. Isolaatoritena kasutatakse peamiselt tehismaterjale (näiteks klaaskiud koos epoksüvaigu, räniorgaanilise kummi või tefloniga), portselani ja klaasi. Metallis moodustab elektrivoolu elektronide suunatud liikumine, elektrolüüdis aga ioonide suunatud liikumine. Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu
sisse. Soome toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Toodetakse laevu (Helsinkis, Oulus), autosid (Saab, Scania, Kato), tõstukeid, ronge, lifte, paberitööstusmasinaid, traktoreid, kodumasinaid (Upo), telefone jm. Puidu- ja paberitööstus, millest Soome on Põhjamaadest üks tähtsamaid tootjaid ja eksportijaid. Keemiatööstuses, toodetakse kemikaale, väetiseid, tehismaterjale, kummitooteid. Tegeldakse ka õli ümbertöötlemisega (Neste). Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Soome toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. (14) Transport Bussiliinidega on kaetud 90% Soome teedest. Lapimaal asendavad bussid rongiliikluse. Rongid on Soomes mugavad ja kiired ning sõitmist nendega peetakse suhteliselt soodsaks
liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks. Elektrijuht juhib voolu hästi, isolaator ehk dielektrik praktiliselt ei juhi voolu. Pooljuhi juhtivus sõltub tema tüübist. Näiteks juhib ühes suunas voolu hästi, vastassuunas aga väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe. Isolaatoritena kasutatakse peamiselt tehismaterjale (näiteks klaaskiud koos epoksüvaigu, räniorgaanilise kummi või tefloniga), portselani ja klaasi. Metallis moodustab elektrivoolu elektronide suunatud liikumine, elektrolüüdis aga ioonide suunatud liikumine. Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus
liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks. Elektrijuht juhib voolu hästi, isolaator ehk dielektrik praktiliselt ei juhi voolu. Pooljuhi juhtivus sõltub tema tüübist. Näiteks juhib ühes suunas voolu hästi, vastassuunas aga väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe. Isolaatoritena kasutatakse peamiselt tehismaterjale (näiteks klaaskiud koos epoksüvaigu, räniorgaanilise kummi või tefloniga), portselani ja klaasi. Metallis moodustab elektrivoolu elektronide suunatud liikumine, elektrolüüdis aga ioonide suunatud liikumine. Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus
liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks. Elektrijuht juhib voolu hästi, isolaator ehk dielektrik praktiliselt ei juhi voolu. Pooljuhi juhtivus sõltub tema tüübist. Näiteks juhib ühes suunas voolu hästi, vastassuunas aga väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe. Isolaatoritena kasutatakse peamiselt tehismaterjale (näiteks klaaskiud koos epoksüvaigu, räniorgaanilise kummi või tefloniga), portselani ja klaasi. Metallis moodustab elektrivoolu elektronide suunatud liikumine, elektrolüüdis aga ioonide suunatud liikumine. Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus
liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks. Elektrijuht juhib voolu hästi, isolaator ehk dielektrik praktiliselt ei juhi voolu. Pooljuhi juhtivus sõltub tema tüübist. Näiteks juhib ühes suunas voolu hästi, vastassuunas aga väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe. Isolaatoritena kasutatakse peamiselt tehismaterjale (näiteks klaaskiud koos epoksüvaigu, räniorgaanilise kummi või tefloniga), portselani ja klaasi. Metallis moodustab elektrivoolu elektronide suunatud liikumine, elektrolüüdis aga ioonide suunatud liikumine. Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus
Vesinikku kasutatakse tema väikese tiheduse ja suure soojusmahtuvuse tõttu laialdaselt suurte elektrimasinate jahutamisel. Inertgaase kasutatakse Tahked isoleermaterjalid peamiselt hõõg- ja gaaslahenduslampide täitmiseks Tahked isoleermaterjalid moodustavad kõige ja heeliumit enamasti vedelikuna ülijuhtivuse saavu- suurema isoleermaterjalide grupi. Kasutatakse nii tamiseks vajaliku madalatemperatuurilise kesk- looduslikke ja tehismaterjale. Laiemalt on levinud konna loomiseks. tehismaterjalid, kuna neid saab valmistada ette antud elektriliste, mehaaniliste ja füüsikaliskeemi- Vedelikud liste omadustega. Keemilise koostise järgi jagatakse tahked
annaabi.ee 
