Tuumaelektrijaam
kiirgusest suurimat osa omavad radoon (~1,2 mSv/a) ning taustkiirgus, mille
vähendamiseks eriti võimalusi pole. See taustkiirgus ehk foon annab aastas
umbes 1 mSv ning sisaldab gammakiirgust, kosmilist kiirgust ja inimese enda
radioaktiivsete nukliidide kiirgust.
Tehislikest kiirgusallikast saab inimene meditsiinis kasutatavast kiirgusest
põhilise osa, mis moodustab 14% kogudoosist. Kasutatakse röntgenikiirgust,
kuid ka gammakiirgust ja elektrone ehk beetakiirgust. Tehiskiirguse allikateks
on lisaks tuumakatastroofid, tarbekaubad näiteks helendavad numbrilauad
kelladel ja suitsuandurid, radioaktiivsed
heitmed tuumakatsetustest, tuumaenergeetikast, militaarehitistest, tööstusest,
meditsiiniasutustestja teadusasutustest.
Osa kiirgusest saadakse tänu elukutsele ning üldjuhul on tegemist loodusliku
kiirgusega. Kutsekiiritus esineb eelkõige lennunduses, kaevandustes ja ehitustel.
annaabi.ee 
