F. de Saussure eristas keelt ja kõnet (langue, parole). Rääkides mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all allkeeli (nt ametikeel, släng) või isikukeeli ehk idiolekte. Kunstlikult loodud märgisüsteeme (nt matemaatikas) nimetatakse formaalkeelteks. Formaalkeeled on tehiskeeled, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Nende kasutusalad on kitsapiirilised ning väljendite tähendused on täpsed. Tehiskeelteks on ka sajad rahvusvahelised abikeeled, mis on aegade jooksul loodud selleks, et neist saaks universaalkeel (nt selleks, et saavutada rahu maailmas). 1.kuriositeedid pole koostatud loomulike keelte sarnaselt, sõnavara koosneb juhuslikest põhisümboleist, mida ,,loogiliselt" ühendatakse ulatuslikumateks väljenditeks. 2.loomulikele keeltele tuginev tüüp (aluseks nt ladina keel või kesksed indoeuroopa keeled)
auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas)
auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas)
auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas)
annaabi.ee 
