• Seemnepangad – taimede puhul • Embrüo siirdamine • Tüvirakkude pangad - kloonimine Loomaaia funktisoonid? HARIDUS TEADUS MEELELAHUTUS JA LIIGIKAITSE – EKSAMIS! Tehisasurkond: Reeglina väike – alla 500 isendi • Reeglina jaotunud paljude paljunduskeskuste/loomaaedade vahel –olulised mittebioloogilised faktorid • Puuduvad looduslikud asurkonnademograafilist seisundit mõjutavad tegurid • Puudub looduslik valik oma klassikalises mõttes. Tehisasurkonna geneetilise mitmekesisuse säilitamise rusikareeglid: Suurenda rajajate arvu; Suurenda kasvukiirust asurkonna loomise perioodil; Paaritamised peavad baseeruma MK väärtustel. Ex- situ loomaaias- problemaatilisus: Keskendumine vaid geneetilise informatsiooni säilitamise vajadusele. – “Kultuuriline” aspekt senini tagaplaanil – Ei arvesta sellega, et liik on ökosüsteemi osis – Paratamatu kohastumine tehistingimuste.
Samuti on üha suurema probleemina ka hakatud käsitlema elupaikade killustumist lageraiete tõttu ning hakatu pakkuma välja lahendusi rohekoridore loomise näol. Lahendus iseenesest on hea ning teostatav, aga tuleb arvestada, et kui istutada puu metsa, siis tema välja kujunemiseks ja kasvamiuseksk ulud mitkümmend aastata ning lendorava lemmi pesapaiga puu haava sboivaks tingimuseks alles 60. aastasena. Ühe lahendusena tõi Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm välja tehisasurkonna loomine, muidugi on see riskante ja ei pruugi üldse õnnestuda, sest loomad ei pruugi uut elukohta, mis tehislikult neile loodud üldsegi omaks võtta. Aga Remm siinkoha toonitas, et peamiseks eesmärgiks ongi aega võita, et looduslikud pesapiagad saaksid taastuda. Nii kaua kuni me loome lendoravale sobilikke ja soodustame pesitus . ja elupaikud, on veel lootust liigi arvukust tõsta. Eestima Looduse Fond on üks peamine organisatsioon, mis aitab kaasa lendorava pesapaikade päästmisele
Samuti on üha suurema probleemina ka hakatud käsitlema elupaikade killustumist lageraiete tõttu ning hakatu pakkuma välja lahendusi rohekoridore loomise näol. Lahendus iseenesest on hea ning teostatav, aga tuleb arvestada, et kui istutada puu metsa, siis tema välja kujunemiseks ja kasvamiuseksk ulud mitkümmend aastata ning lendorava lemmi pesapaiga puu haava sboivaks tingimuseks alles 60. aastasena. Ühe lahendusena tõi Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm välja tehisasurkonna loomine, muidugi on see riskante ja ei pruugi üldse õnnestuda, sest loomad ei pruugi uut elukohta, mis tehislikult neile loodud üldsegi omaks võtta. Aga Remm siinkoha toonitas, et peamiseks eesmärgiks ongi aega võita, et looduslikud pesapiagad saaksid taastuda. Nii kaua kuni me loome lendoravale sobilikke ja soodustame pesitus . ja elupaikud, on veel lootust liigi arvukust tõsta. Eestima Looduse Fond on üks peamine organisatsioon, mis aitab kaasa lendorava pesapaikade päästmisele
annaabi.ee 
