Vanemad on omandanud teatud hulga kohastumusi, siis tema järglased tegutsevad esialgu instiktide toel ja vanema hoole järgimisest. Kohastumisi ei pärita, need omandatakse. 5. Millised olid kiviaegse kütt-korilase peamised kohastumuslikud probleemid? Primitiivne eluviis. küttida ja korjata grüünest, et toitumisvajadused rahuldada. Otsida koobas või tekitada peavari, et tunda ennast paremini kaitstuna, turvalisemana. Saada järglasi. Hoiduti sellistest teguviisidest, mida polnud varem kogetud või järgi proovitud, ega kellegi poolt õpetatud. Arengu mõttes võrreldes tänapäevaga toimus sisuliselt paigalseis.
tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind". See lause selgitab, et Mari oli väga iseseisev ja arukas naine, kes ei soovi elada kuskil puuris, mehe käskude järgi vaid olla vaba ja teha, mida hing ihaldab. Minule Mari karakter sümpatiseeris. Mulle meeldis ta võimukus ja julgus erineda teistest, panemata tähele külajutte ning hukkamõistu. Marit saab mõista vaid juhul, kui panna end tema olukorda. Mina tegin seda ja tõepoolest, ma saan aru ta teguviisidest. Enamik siiski, lugedes arvustusi raamatu kohta mõistavad Mari hukka ja peavad teda litsakaks naisterahvaks, kes andis oma mehele järele ja läks mõisa Kremeri juurde head elu nautima. Alati leia aega ning püüa aru saada teise tunnetest ja sea end tema asemele - ainult nii on võimalik mõista inimest.
4. Mõjutab füüsiliselt, mõjutab teispoolsuse kaudu (asjaolude kokkulangemine). 5. Seotakse sunniga, ,,seotakse" armastusega. 6. Suurus tähtis, suurus ei loe. 7. Ei toideta/sunnitakse, toidetakse. 8. Hõbekuul võtab, hõbekuul ei võta. Millega on tegemist. 1. Elava inimese hing - kondab vabatahtlikult, - seotud hing (koopia, jäljendus) 2. Surnu hing - ise kinni jäänud, seotud Erinevad lõhnad ja olemused tulenevad erinevatest teguviisidest. Kinnijäänud 1. Kurjategijad - halba, sadistlikku rõõmu tundvad inimesed 2. Mustad nõiad (Valge nõid aitab, aga palumise peale) 3. Enesetapjad (netovastuvõtjad)(,,Kalevala" Väinamöinen) a. põgenemine b. kättemaks c. õpetuste hoidja 4. Vabast tahtest - hoidjad ja edendajad 5. Hullud 6. Ahnitsejad [,,Laulujooned"] 7. Tapetud lapsed 8. Hauda maetud 9
• milles piir seisneb • kes ja kuidas otsustab piiri üle • kuidas saab abiotsija piiride olemasolust teada või kuidas ta nende arutelul osaleb • mis juhtub siis, kui piiri rikutakse Nõustaja peab teadma ja tajuma oma piire, panema paika reeglid ja neid ka kliendile seletama. Eetiliste dilemmade lahendamisel võib tulu tõusta järkjärguliselt otsustamise süsteemist(McLeod, 2007;351): • Koonda asjassepuutuv teave kokku • Kaalu, kes saab erinevatest teguviisidest kasu • Kaalu tagajärgi • Tee kindlaks kohustused • Konsulteeri • Otsusta • Kontrolli oma plaani Üheks suuremaks proovikiviks nõustajale on see, kui abiotsiva inimese kõne või käitumine osutub sellele, et ta võib ennast või kedagi teist kahjustada, see rist võib nõustamisel esineda mitmel moel, inimene võid(McLeod, 2007;354): • kavatseda endalt elu võtta • kaitüda ennastkahjustavalt
Eisenschmidt ja teiseks abiks C. R. Jakobson. Seltsis oli kaks suunda: CRJ oli kursis uuema ühiskondliku ja poliitilise kirjandusega, Tartu haritlased, kes olid suuremalt osalt usuteadust õppinud või õppimas, huvitusid rohkem teoloogilistest arutlustest. Köleri ja Jakobsoni suund pääses Eesti Kirjameeste Seltsis mõjule alles 1870.-ndate aastate lõpul. 1881. a. augustis saigi CRJ oma pooldajatega Kirjameeste Seltsi juhiks, sellest andis ta teada ka Kölerile ja rääkis talle oma teguviisidest. 2.8.2 Eesti Aleksandrikool Köler ja CRJ moodustasid ühise rinde ka Eesti Aleksanrikooli asutamise eeltöödes ning püüdsid sealgi hoida demokraatlikku suunda. Jakobson pidid ise käima Aleksandrikooli asju ametiasustustes virgutamas. Sealjuures oli ta lähedas isiklikus kontaktis Köleriga. 20 Kooli peakomitee presidendiks valiti Hurt, auliikmeteks said Köler ja Jakobson,
annaabi.ee 
