Klõps- ja sobiv lint käivitatakse, vurr ja standartne käitumisjärjesust rullub lahti. See on kinnistunud käitumismuster: nende mustrite peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras. Sellist käitumist seletab hästi eksperiment, mille viis läbi üks loomade käitumise uurija M.W.Fox 1974. aastal. Nimelt emakalkunid kulutavad palju aega oma järglaste eest hoolitsemisele, soojendamisele, puhastamisele, kuid nende tegutsemisviisis on midagi veidrat. Peaaegu kogu selle emaliku käitmise kutsub esile üks asi: väikeste kalkunitibude häälistus " siuts-siuts". Tibude muud iseloomulikud jooned nagu lõhn, puudutus või välimus, mängivad siin vähe rolli. Kui tibu siutsub, siis tema eest hoolitsetakse, kui ei siutsu, siis ema ignoreerib teda ja mõnikord võib isegi tappa. Seda, kui äärmuslikult emakalkunid sellest ühest häälitsusest juhinduvad, demonsteeribki M.W
Kaasajal on õiguse valdkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Õiguslik probleem kuulub sellest teooriast lähtudes eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis. (koordinatsioonisuhetes) Avalik õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvsuhtes. (subordinatsioonisuhtes) Avaliku elu valdkonnas võib esineda ka koordinatsioonisuhteid. Nii võivad 2 avalik-õiguslikku juriidilist isikut kokku leppida mingis ühises tegutsemisviisis. Seepärast ei ole õigussuhe veel avalik-õiguslik, et seal on üheks osapooleks avalik-õiguslik juriidiline isik. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui avaliku võimu kandja seda võimu ka realiseerib. Mandrieuroopalikku õigussüsteemi tervikuna iseloomustab õigusejagunemine era- ja avalikuks õiguseks. See on sama loomulik nagu common law ehk üldise õiguse jagunemine üldiseks õiguseks ja õigluse õiguseks. 19. Sotsiaalsete normide mõiste ja struktuur.
annaabi.ee 
