Seda kinnitavad ajaloo faktid, eestlaste tugev vastupanu osutamine nii saksa kui ka vene vägedele. Meie riigile ja rahvale oli kallale tungitud, sellega ei saanud leppida. Ehe näide on Vabadussõjast, kui noored koolipoisid olid valmis isamaa eest püssid haarama ja sõtta minema. Hukkumine kodumaad kaitstes olevat ju õilsaim, nagu ütlevad ka kirjaniku August Gailiti sõnad: ,,Õnnelikud on need, kes on surnud isamaa eest.''Kuigi palju mängis sellisel tegutsemisviisil rolli enese kehtestamine, paistis isamaa- armastus nende noorte poiste käitumisest selgelt välja. Peale sõdu ja iseseisvumise väljakuulutamist on Eesti riigi julgeolek taastatud. Vanemad generatsioonid peavad sellest rohkem lugu kui nooremad, kes neid sõjakoledusi ei ole kogenud. Tänapäeva põlvkonnad ei oska võibolla nii väga isamaad austada, seda kinnitab ka Eestist pidev väljarändamine. See trend on just iseloomulik noortele, selle põhjuseks võib olla
Kaldume loodusressursse ära kasutama, kuni nad kas on hävinenud või kahandatud kasutute suurusteni. Efektiivseid abinõusid ei suudeta läbi suruda enne, kui populatsioon on juba nii väike, et selle ekspluateerimine ei tasu enam ära. Alles siis viiakse sedused sisse. Kahjuks paistab seadusandlus olevat ka ainuke abinõu, mis toimib. Umbes 50 000 aastat väldanud pideva ekspansiooni vältel leidus alati uusi jahimaid. Kõikehävitaval tegutsemisviisil ja tulevikuga arvestamata kergema vastupanu teed minekul puudus tagasilöök. Sama toimub ka tänapäeval- me ekspluateerime neid loodusressursse, mida on kõige kergem kätte saada ja kui need hakkavad otsa lõppema või toovad kaasa probleeme, liigume edasi järgmiste ressursside juurde. Loodusel iseenesest ei ole meie esibanemate jaos olnud mingisugust väärtust. See on pakkunud vaid huvi ekspluateerimise eesmärgil ja inimese huvid on olnud alati esikohal.
annaabi.ee 
