taastuda. Kui 2008. aastal algas ülemaailmne majanduskriis, suutsid Eesti poliitilised jõud taaskord õigesti talitleda ja ette näha seda, mis majandusest toimuma hakkab, see kõik tulenes tervest mõistusest. Poliitikud tegid tol ajal õigesti, rakendades abimeetmeid ja mitte raha juurde laenates, nagu Kreeka või Läti, kes tegid valesid otsuseid ja langesid peaaegu täiesti põhja ja võlgadesse, mida ei suudetaks ära maksta ka 50 aasta jooksul. Eesti inimesed on väga tegutsemistahtelised ja selline tahe viib enamus kordadest eesmärgi täitumiseni. 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga, kuid eurot kasutusele ei võetud. Nüüd, raskel majandusperioodil, oleme valmis eurot vastu võtma. Hoolimata majanduse kehvast olukorrast, oleme toiminud ja tegutsenud nii, et meil oleksid kõik kriteeriumid euro saamiseks täidetud. Suutsime isegi Maastrichi kriteeriumi täita, olenemata sellest, et meie eelarvejääk oli kordadest suurem ja polnud ka kuskilt lahendust leida
See muidugi ei välista abivalmidust ja hoolivust, aga kindlasti ei saa emalik hoolitsus alluvate eest olla naisjuhi peamine prioriteet. Kui nii, siis võibki päev kuluda, piltlikult öeldes, peasilitamisele. Kas naised suudavad olla head juhid? Uuringu tulemustele viidates rõhutab Siiri Oviir järeldust - naiste suurem esindatus juhtide seas soodustab ettevõtte tulemuslikkust, suurendab efektiivsust ning toob kaasa paremad majandustulemused. Kuidas siis teha nii, et andekad ja tegutsemistahtelised naised tõuseksid ettevõtete tippu? Üheks vahendiks eesmärgile jõudmiseks on kvootide kasutuselevõtt. Siiri Oviir rõhutab: kvoodid on vahend, mitte eesmärk iseenesest, kuid kahjuks Eestis mõjuvad need nii mõnelegi mehele ja naisele kui härjale punane rätik, seejuures sisusse süüvimata. Esirinnas on siin Norra, kus juba 2003. aastal võeti vastu seadus, millega kehtestati börsil noteeritud ja rohkem kui 500 töötajaga ettevõtete juhatustes naiste esindatuse miinimummääraks 40%
annaabi.ee 
