.............................................9 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................10 Sissjuhatus: Puidukahjurid võivad rünnata kallist antiikpuitu ja isegi ehitiste struktuuriosi. Puidukahjuritel on õnnestunud arendada välja hämmastav hulk eluvorme, nad võivad elada mugavalt ka täiesti kuivas puidus. 1.Puidkahjustused: 1.1.Majasikk. Elab 3-6 a ja elutseb maltspuidus. Käigud ovaalsed läbimõõduga 4-7 mm. Aktiivne tegutsemisperiood suvel ja puidus niiskusega 15% alates. Ka on raske avastada kas veel elutseb või on vanade käikudega tegemist, sest majasikk väljub kevadel puidust, ülejäänud aja on puidu sisemuses. Kui avadest pudenev puidu tolm on hele, siis tegemist värskete lennuavadega, kui kolletunud siis juba vanad käigud. Välimus:Täiskasvanud putukas on 8-25 mm pikkune.Värvuselt must või pruun ning kaetud hallikate karvadega keha ülaosas ja kattetiibadel. Tooraksil on kaks
aastal vaba algatuse alusel eesmärgiga rajada kunstimuuseum Evald Okase loomingu, kunstikogu ning tema pereliikmete teoste säilitamiseks ja tutvustamiseks. Ühingu teiseks eesmärgiks on töötubade ja näituste korraldamine ning kvaliteetsete kunstikursuste läbiviimine. Muuseum tegutseb Haapsalus 19. sajandil ehitatud hoones, mis nüüdseks on perekonna eraomanduses ning mille korrastustöid ja renoveerimist jõudumööda jätkatakse. Maja lahtioleku aeg ja aktiivsem tegutsemisperiood on seni langenud suvisele ajale, kuid Okase perekonna nägemuses peaks muuseumist tulevikus saama aastaringselt tegutsev rahvusvaheliselt tunnustatud ja mitmeid ülesandeid täitev kunstikeskus vajalike ateljeede, näitusesaalide, hoidla, tehnika ning materjalidega. Peamiseks magnetiks külastajatele on pidevalt täiendatav püsiekspositsioon Evald Okase arvukatest teostest, väljapanekud tema pereliikmete loomingust ning erinevad näitused teistelt kunstnikelt
Püsikulud on väiksed Alustav ettevõte Kogenud juhtkond Vajadusel koju abistama Võimalused Ohud Eeskujuks võtta sarnase tegevusalaga Turu kasvu peatumine edukad firmad Tugev konkurents ja selle kasv Võimalus laiendada turgu üle Eesti Kulude kasv Nõudluse muutus 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE ETTEVA TEGUTSEMISPERIOOD LMISTU SPERIO OD 11 12 Tegevus kuude 11 12 jaanua veeb märts april kaupa r l Eeltöö(asukoha x valik,äriplaani koostamine jne.) Laenu taotlemine x Tegevuse x alustamine Töötamine ja x x x x reklaamimine 12 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUTE MAKSUMUS
Putukkahjustused Majasikk: Majasikk (Hyltrupes bajulus) on hooneis kõige sagedamini esinev puidukahjur. Aastakümnete jooksul tekitatud kahjustused ei pruugi olla märgatavad, kuna tõugud suruvad end munadest väljudes puidu sisse. Ka näripuru puu tüve ümbruses pole nähtav. Kahjurite olemasolu reedab lennuava. Elab 3-6 a ja elutseb maltspuidus. Käigud ovaalsed läbimõõduga 4-7 mm. Aktiivne tegutsemisperiood suvel ja puidus niiskusega 15% alates. Ka on raske avastada kas veel elutseb või on vanade käikudega tegemist, sest majasikk väljub kevadel puidust, ülejäänud aja on puidu sisemuses. Kui avadest pudenev puidu tolm on hele, siis tegemist värskete lennuavadega, kui kolletunud siis juba vanad käigud. Nemad tunneb ära tihtipeale mardika kehastki pikemate tundlate järgi. Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 1020%
Kogenud konkurentide agressiivne turuletulek Rahvastiku vähenemine tegevuspiirkonnas ja seeläbi klientide või tööjõu puudus 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE (vajalike tegevuste joongraafik projekti käivitamiseni ja käivituseaasta osategevuste kaupa) ETTEVALMISTUSPERIOOD TEGUTSEMISPERIOOD 2012 2011 Tegevus kuude kaupa 7 8 9 10 11 12 jaa veeb märts ap mai juun n r Äriplaani koostamine x Ettevõtte x registreerimine Lastehoiu ruumide x x x sisustamine, remont Reklaam x x x x x x x X x
eest) 1. Tagasi peegeldav läikiv lehepind (lehepind kaetud vahaga), 2. Valguskiirguse hajutamine (karvane lehepind), 3. Lehtede keeramine kas paralleelseks kiirgusega või lehed rullitakse kokku, neelduv pind väheneb, 4. Kuumashoki vastased valgud. Loomad: 1. kaitse madalate temp. eest- õhuruumidega kehkatted (karvavahetus- suvikarv talikarva vastu või lindude kohev sulestik). 2. Nahaalune rasvakiht, 3. Taliuni/uinak. 4. Külmal ajal lühike aktiivne tegutsemisperiood, ülejäänud aeg varjul (kana käib sööki otsimas ja pärast seda lendab lumme). Kaitse kõrgete temp. eest. 1. Termorgulatoorne lõõtsutamine ja higistamine, 2. Efektiivne soojusülkanne teatud elundite abil (liigsest soojusest vabanetakse suurt kõrvalestade abil (kõrberebane ja elevant). 3. Suviuinak- kõige kuumem periood veedetakse suviuinakus. (kaladest luts, koger); 4. Peegelduvad kehakatted või varjumine. Inimese ravi. 80
erinevat töö- või harulaagrit: Vaivara kaks laagrit (üks raudteejaama ning teine õlitehase lähedal), Klooga, Narva-Ost, Hungerburg (Narva-Jõesuu), Soski (Vasknarva v), Auvere, Kerstova / Putki (Viru maakond, Kose v), Ereda (töökomandoga Kohtlas), Jõhvi, Kuremäe, Kunda, Kiviõli, Viivikonna I ja II laager, Pankjavitsa (Petserimaal), Petseri (Kagu-Eesti), Ülenurme (Tartu maakond), Kudupe (Kirde-Lätis), Goldfields (Kohtla õlitööstus). Laagrite suurus ja tegutsemisperiood olid väga erinevad, jäädes vahemikku mõnekümnest kuni mitme tuhande kinnipeetavani ning tegutsedes mõnest nädalast kuni aastani. Vaivara laagri kõrval olid olulisemad Kiviõli, Ereda ja Kooga laagrid. Vangid rakendati enamasti tööle põlevkivitööstuses. Erandi moodustasid Klooga ning mõned väiksemad töölaagrid, kus tehti muid töid. Vaivara laagrisse toodi juudid põhiliselt Leedu getodest, kuid väiksemal arvul ka mujalt. 1943/44. aasta vahetuseks ületas kinnipeetavate arv
annaabi.ee 
