saavutamise aja äranäitamisega. Logistikastrateegia kujundatakse ettevõtte äristrateegia ja turundusstrateegia baasilt ja see peab toetama ettevõtte ja turunduse strateegiaga seatud eesmärkide saavutamist. Tüüpilised strateegiavaldkonna tegevused on ettevõtte logistikasüsteemi ja tarneahela modelleerimine ning vastavad simulatsioonid, erinevate tegutsemisalternatiivide väljatöötamine, protsesside ja tegutsemismudelite kavandamine ning arendamine, veoviisi valik, lao asukoha valik, sobiva logistikatehnoloogia valik, väljast tellimine jne. Taktikaline juhtimine on eelkõige niisuguste töömeetodite, juhtimis- ja tegutsemisviiside valik ja rakendamine, mis toetavad logistikastrateegia elluviimist. Tüüpilised taktikalise juhtimise valdkonna tegevused on toimingute ja protsesside ülevaatamine optimeerimise eesmärgil, optimaalsete
efektiivne? 16. Missuguse juhtimistasandi tegevus on ostujuhtimine? В зависимости от размера предприятия. На предприятии маленьких размеров он может быть следующим после tegevjuht 17. Mida tähendab kategooria juhtimise mõiste? Kategooriajuhtimine on -toodete jaotamine huvipakkuvate ja oluliste tunnuste alusel gruppidesse ehk kategooriatesse ja nendele kategooriatele erinevate juhtimisvõtete ja tegutsemismudelite rakendamist parema tulemuse saavutamise eesmärgil. 18. Missugust kasu saab ostuvaldkonna töötaja kaubakategooriate juhtimisest? 19. Millisel eesmärgil tehakse varude juhtimisel XYZ analüüsi? On vaja teha kui tahetakse jagada tooted nõudluse stabiilsuse tunnuse järgi. Mida sabiilsem on nõudlus seda väiksemad on prognoseerimise vead. 20. Kuidas viiakse läbi varude XYZ analüüsi? Jaotatakse kauba artikleid X-Y-Z-rühmadesse. X gruppi paigutatakse tooteartiklid, mille puhul on
maksimaalselt arvesse tarbijate tegelikke vajadusi vaadeldaval ajal, nimetatakse tõmbejuhtimiseks. 29. Kuidas on tarneahela kogukulu seotud tarneahela liikmete arvuga? Et kindlustada üksiku ettevõtte ja kogu tarneahela konkurentsivõime, tuleb osaliste vahel jaotada informatsiooni avatult. Kaubandus tegutseb tihedas koostöös tööstusega tarneahela kogukulude vähendamiseks. Kliendi rahulolu suurendamiseks võib teenindamise võimekust suurendada ka uute tegutsemismudelite ja -praktikate kasutuselevõtmisega. 30. Mis on läbimisaeg/täitmisaeg? Läbimisaeg on ajavahemik alates vajaduse tekkimisest teostada kindlaksmääratud toimingud kuni nende toimingute lõpetamise hetkeni. Logistikaprotsessid toimuvad kindla ajavahemiku jooksul, mida nimetatakse ka läbimisajaks ehk täitmisajaks. 31. Mida mõeldakse läbimisaja lühendamise all? Läbimisaja lühendamiseks on vaja teha järgmist:
tegevuste jälgimise ja eri uurimismudelite kasutamise abil. Uurimisobjektideks olid peamiselt USA suurettevõtted. 1966 1970 Praktikas testitud ideid ja tegutsemismudeleid võetakse kasutusele üha laialdasemalt. Astuti esimesed sammud materjalide käsitsemise, ladustamise ja pakkimistehnoloogiate ühendamiseks. 1971 1979 Maailmamajanduse muutudes ja tegutsemismudelite ning analüüsi meetodite arenedes leiavad aset muutused prioriteetide järjestuses. Varude juhtimine ja jaotuse haldamine kui logistika põhivaldkonnad tekivad eri valdkondade ühendamise tulemusena. 1980 1985 Märgatavate poliitiliste ja tehnoloogiliste muutuste ajajärk, konkurentsi tekkimine ja pingestumine mitmetes tegevusvaldkondades.
Väärtusahel moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahelaga seotud protsesside identifitseerimine ja kriitiline analüüs kutsuvad ettevõtetes sageli esile täiesti uudsete tegutsemismudelite loomise ja kasutuselevõtmise. Traditsioonilisi toiminguid ja tegevusi väärtusahelas ei jälgita ja kontrollita üksnes oma ettevõttes. Väärtusahela konkurentsivõimet mõjutavad tugevalt nii hankijad kui ka kliendid. Väärtusahelas nimetatakse hankijaid sageli ülavooks ja kliente allvooks. Väärtusahela lülide (ettevõtted) nägemused kogu ahelast ja ahela erinevate lülide rollist on tihti suurestierinevad. Tootja näeb sageli ennast olevat logistilise võrgustiku
transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 1970-ndatel järgmistel põhjustel: 1. Transpordikulude kasv. Traditsioonilised jaotusmeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust ning tõusid kütusehinnad. Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate käsutuses olevad kaubavarud suhtes 50:50. Seoses uute paindlikumate laoarvestuse ja -kontrolli tehnoloogiate kasutuselevõtuga (eriti toidukaubanduses) vähenesid
transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 1970-ndatel järgmistel põhjustel: 1. Transpordikulude kasv. Traditsioonilised jaotusmeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust ning tõusid kütusehinnad. Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate käsutuses olevad kaubavarud suhtes 50:50. Seoses uute paindlikumate laoarvestuse ja -kontrolli tehnoloogiate kasutuselevõtuga (eriti toidukaubanduses) vähenesid
tarnija koolitamine ja arendamine, innovatsioon ja tootearendus läbi koostöö, tarnija sooritusvõime mõõtmine ja tagasiside andmine. Tarnija ohjamise hanketegevuse instrumendid: konkurentsiolukorra loomine tarnija jaoks, tarnijaturu hea tundmine, tarnija teostusvõime mõõtmine, hindamine (vastavalt sellele kuidas on tarned täidetud vastvalt lepingule) ja tagasiside andmine, eesmärkide saavutamist toetav stimuleerimissüsteem, ühesuguste tegutsemismudelite loomine, ühised koostööprojektid. Tarnijad kategoseeritakse A,B,C rühma A-võtmetarnijad.(kadumisel võimatu leida varutarnijat) B-ettevõttele olulised tarnijad. (kui on olemas varutarnija siis pole kadumisel probleeme) C- aeg ajalt ostetakse väikseid koguseid Tarnija suutlikkuse hindmise protsessis hinnatavad aspektid: ettevõtte majanduslik olukord, ettevõtte finantsaruanded, tarnimisvalmidus, tehnilised võimalused ja/või oskused,
tööjõuvajaduse planeerimisel Strateegiline juhtimine logistikas Strateegilise juhtimise all mõeldakse eelkõige logistika juhtimist sellisel tasamdil, kus otsuseid langetatakse harva ja pikaks perioodiks. Strateegiliste otsuste mõju ja tähtsus on väga suured. Strateegilise juhtimise valdkondadeks on näiteks tarneahelate simuleerimine ja modelleerimine, erinevate logistiliste alternatiivide püstitamine ja lahendamine, veoviiside valik, operatiivsete tegutsemismudelite ja infosüsteemide arendamine, outsourcing jne Suurlinnalogistika (Citylogistics) Suurlinnalogistika all mõistetakse süsteemi, mille kaudu toimub suurlinnades tellimus- ja kaubavoogude koordineeritud ühendamine. Sama piirkonna kaubad veetakse kohale võimalikult väikese arvu jaotusautodega. Seeläbi vähendatakse keskkonna saastatust, väheneb veokite arv linnaliikluses ning läbi tekkinud sünergia saavutatakse majanduslik efekt. Täiskindlustus (All Risks Cover)
ja see koosneb tarnijatest ning allhankijatest. Allvoog aga omakorda kujutab endast firma müügiturgu ehk kliente. 121. Millised on logistika erinevad juhtimistandit ja milliseid toiminguid nendel teostatakse? Eristatakse kolme erinevat juhtimistasandit: 1) Strateegiline juhtimine: selle näiteks on tarneahelate simuleerimine ja modeleerimine, erinevate logistiliste alternatiivide püstitamine ja lahendamine, veoviiside valik, operatiivsete tegutsemismudelite ja infosüsteemide arendamine, outsourcing jne. Otsused langetatakse enamasti tippjuhtide tasandil. 2) Taktikaline juhtimine: selle all mõeldakse tegevuste ja protsesside optimeerimist tarneahelas, optimaalsete veomarsuutide leidmist, reservlao suuruse arvutamist, tootesordimenti haldamist ja optimeerimist, lao ringlemissageduse parandamist, läbimisaja ühendamist, kulude analüüsi ja abinõude väljatöötamist kulude
USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 70-ndatel järgmistel põhjustel: 8 1 . Transpordikulude kasv. Traditsioonilised distributsioonimeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust, tõusid kütusehinnad (1973, 1979). Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabfilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate käsutuses olevad kaubavarud suhtes 50:50. Seoses uute paindlikumate laoarvestuse ja -kontrolli tehnoloogiate kasutuselevõtuga (eriti toidukaubanduses) vähenesid laovarud absoluutmahus ning
strateegiaga seatud eesmärkide saavutamist. Tüüpilised strateegiavaldkonna tegevused on ettevõtte logistikasüsteemi ja tarneahela modelleerimine ning vastavad simulatsioonid, erinevate tegutsemis- alternatiivide väljatöötamine, protsesside ja tegutsemismudelite kavandamine ning arendamine, veoviisi valik, lao asukoha valik, sobiva logistikatehnoloogia valik, väljasttellimine jne. Taktikaline juhtimine on eelkõige niisuguste töömeetodite, juhtimis- ja tegutsemisviiside va- lik ja rakendamine, mis toetavad logistikastrateegia elluviimist. Tüüpilised taktikalise juhtimise vald-