Suure sisemise verejooksu oht. Põhjused: · Pussitamine, tulistamine · Löök rindkere piirkonda või kõhtu(maksa, põrna rebend, soolte vigastus) · Kõrgelt kukkumine · Liiklusõnnetus Tunnused: · Kliiniline surm · Soki tunnused · Hingamisraskused hingeldamine · Nahk muutub sinakaks huuled, kõrvanibud · Õhupuudus · Rahutus · Valu · Kõhulihaste pinge · Kannatanu hoiab end kägaras · Iiveldus, oksendamine · Kõht on valus Tegutsemisjuhis: Pärast kanntanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista 112 Soki tunnuste esinemisel pane jalad kõrgemale, kata soojalt kinni, rahusta. Teadvusel kanntanule kindlusta võimalikult mugav asend, ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA! Selgroovigastused: Selgroovigastuse korral võib tekkida seljaaju vigastus Mida kõrgemal on vigastus, seda suuremat osa kehast võib haarata halvatus Esmaabi andja peab olema eriti ettevaatlik Põhjused:
Praktiline filosoofia http://www.eetika.ee Moraal - ühiskonnas kehtivate normide järgmine. Eetika - uurib ühiskonnas moraalisuhteid. Moraaliprintsiip - Tegutsemisjuhis, kuidas ühiskonnas käituda. Moraali põhimõte peab olema autoriteetne. Peab olema teostatav ja avalik. Erinevad väärtused: iseväärtused, segaväärtused, instrumentaalväärtused. Sanktsioon - karistus ebamoraalse teo eest : süümepiinad, teiste laitumus, reputatsiooni langus. Altruism - erapooletu tegu, neutraalne. Egoism: psühholoogiline egoism - altruism on võimatu; eetiline egoism - mõnikord inimene arvestab ka teistega. Inimuuringud Informeeritud nõusolek
rohkem tahab. On kaheldav, kas alati teeme seda, mida enim tahame. 33. Eetilise egoismi poolt: Altruism on destruktiivne, egoism on voorus. Tee teistele seda, mida tahad vastu saada. EE vastu: Äärmuslike egoismi ja altruismi vahel on palju valikuvariante veel, seega tundub egoism voorusena altruism desktruktiivsena väär dilemma. Tee teistele mida tahad argument põhineb liialt psühholoogilisel egoismil. 34. Tõestamaks, et EE ei pea paika. Ta ei ole tegutsemisjuhis. Annab vastuolulisi käske. Egoisti huvis poleks ka selle moraaliprintsiibi avalikustamine kõigile. 35. Teleoloogiline eetika rõhub teo tagajärjele, ning määrab õige,väära selle kaudu, kui deontoloogiline eetika rõhub teo olemusele, vaatamata tagajärjest. 36. Utilitaristlikke filosoofe: Jeremy Bentham, John Stuart Mill. 37. Benthami utilitarismi teooriat täiendas Mill sellega, et eristas õnne ja puhtmeelelist naudingut. 38
Strateegiliste eesmärkideni jõudmiseks tuleb püstitada alleesmärgid ja ülesanded lühemateks ajavahemikeks, mis tähendab lühemaajaliste plaanide koostamist taktikalised plaanid (nt. ettevõtte aastaplaan). Tööülesannete jagamist täitjate vahel veel lühemateks ajavahemikeks (kvartal, kuu) nim. operatiivplaanideks. Plaanimise käigus määratakse kindlaks tegutsemispoliitika ettevõttes tervikuna, valdkondades ja ka allüksustes. Poliitika on üldine tegutsemisjuhis, mis peab suunama töötajate mõttekäike ja ka tegutsemist, käitumist otsustamisel, lahenduste leidmisel ja seisukohtade võtmisel olulistes küsimustes. Võib eristada ettevõtte põhipoliitikat (pikaajaline, kehtib ettevõttes kui terviku kohta), üldistpoliitikat (ettevõte tervikuna, lühemaajaline) ja lokaalset poliitikat (allüksus või valdkond) Korduvate tööde tegemisel koostatakse ettevõtte protseduurireeglid. Eritööde tegemiseks
1.müüdilt logosele, 2. Vanalt testamendilt uuele, 3.renessanss, 4.reformatsioon, 5. 20. Saj.püsivate tõdede ja väärtuste kadumine. Spetsiaalhermeneutilised vaidlused ulatuvad antiiki ja keskaega ja renessanssi. • Aleksandria ja Pergamoni koolkonna vaidlus — viimased rõhutasid meelelise tõlgenduse kõrval allegoorilist. • Keskajal 4-astmeline tõlgendus: JERUUSALEMM Tähttäheline linn Allegooriline kirik Moraalne (tegutsemisjuhis) hinge päästmine Anagoogiline (ettekuulutus) Taevane riik • Reformatsioonis oluline Flacius, kes toob printsiibi , et üksikut hämarust tuleb tõlgitseda lähtuvalt kogu teose kavast ja ülesehitusest • Dannhauer 1630. a. teeb hermeneutikast mitte enam piibli, vaid üldise tekstiseletusmeetodi ars critica, poetica, juridica jne. • Karl Ast ja romantism toovad pöörde hermeneutikasse
universaalhermeneutikad Spetsiaalhermeneutilised vaidlused ulatuvad antiiki ja keskaega ja renessanssi. Aleksandria ja Pergamoni koolkonna vaidlus viimased rõhutasid meelelise tõlgenduse kõrval allegoorilist. Keskajal 4astmeline tõlgendus: Tähttäheline linn Allegooriline kirik JERUUSALEMM Moraalne (tegutsemisjuhis) hinge päästmine Anagoogiline (ettekuulutus) Taevane riik Reformatsioonis oluline Flacius, kes toob printsiibi, et üksikut hämarust tuleb tõlgitseda lähtuvalt kogu teose kavast ja ülesehitusest * Dannhauer 1630. a. teeb hermeneutikast mitte enam piibli, vaid üldise tekstiseletusmeetodi ars critica, poetica, juridica jne
annaabi.ee 
