Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses
Halvimal juhul võib tulemuseks olla
üksnes konjunktuurse ajutise huvi tekitamine teatud innovaatiliste tegevuste vastu, mis
lakkab peatselt pärast vastava poliitikaabinõu lõpetamist. Teisisõnu, poliitikad
soodustavad vaid kunstlikku nõudlust, mis ei arene edasi iseseisvalt erasektoris
toimivaks innovaatiliste lahendite turuks. Riigi poliitika võib niisviisi isegi kahjustada
erahuvi arenemise evolutsioonilist protsess vähendades eraõiguslike riskikapitalistide
tegutsemishuvisid. [1]
Eelöeldu ei tähenda aga sugugi seda, et nõudluspoolseid innovatsioonipoliitikaid ei
tohiks kasutada. Seesugune kriitiline vaatenurk on vajalik hoopis selleks, et asjakohaselt
määratleda niisuguste poliitikate võimalikud riskid ja vastuargumendid. See peaks
4
võimaldama välja tuua ühiskonna innovaatilisuse taset tõepoolest kasvatavate
jätkusuutlike mõjude saavutamise kriteeriumid. [1]