vahel võrdsed. Selline mõtteviis, olla demokraat omal moel ning tingimustel, annab minu meelest julgustust ning võimalust oma konformsetest harjumustest eemalduda ning aktiivsemalt poliitikamaastikul tegutseda, leian selle kodanikutüübi olevat demokraatia alalhoidvaks jõuks ja edendajaks, mistõttu on oluline, et selle grupi vähenemise asemel üha rohkem noori just sellise mõttelaadi omandaks ning passiivse jälgija asemel ise tegutsejateks hakkaks. Viimase kodanikutüübina sai artiklis esitletud radikaaldemokraatlikku kriitilist kodanikku. Kuuldes sellist nimetust tekkis minu kujutlusse esimesena pilt äärmuslike vaadetega protestivast inimesest, kes millegagi rahul ei ole. Küll aga pidin tunnistama oma eksimust, kui sain teada, et tegelikult on tegu inimestega, kes proovivad demokraatiat õiglasemaks teha, leides lahendusi mitte ainult probleemidele ja tagajärgedele, vaid ka juba nende tekkepõhjustele. Kuna
Keeleteadlasele ei ole oluline niivõrd see, millest tekst räägib, vaid pigem see, kuidas ta seda teeb (Kasik 2001: 14-15). 2. Ajakirjandus ümbritseva maailma loojana Ajakirjanduse poolt loodavas maailmas näib meie elu alluvat justkui mingitele jõududele, mille üle ei meil ega teistel võimu pole. Asjad lihtsalt „juhtuvad“. Õpilaste hinded koolis halvenevad, palgad tõusevad või langevad. Tegutsejateks pole inimesed, vaid majanduslikud protsessid ja poliitilised olendid. On ka terve hulk selliseid nähtusi, mis sarnanevad mütoloogilistele olenditele: majanduskriis kõigutab mingeid aluseid või näiteks turumajandus nõuab midagi (Kasik 2001: 15). Sündmuste kirjeldamine nii, nagu need toimuks iseenesest on levinud võte, mida ajakirjanikud kasutavad, kui ei taheta tegijate vastust meelsasti välja tuua. Eriti vähe on
d) nõrk otsuste tegemise kord e) ühtse välise esindaja puudumine ÜLDISELT: Seetõttu puudus strateegiline visioon, proaktiivne otsustamine ja ühtne tegevus. Lissaboni lepinguga liiguti kaitsepoliitika suunas (terrorismioht). Sõnastab selgemalt liidu välistegevuse eesmärgid. Klausel liikmesriikide vahelise solidaarsuse kohta terrorismiohu ja -rünnaku ning looduskatastroofi korral. Loodi Euroopa Kaitseagentuur. Aga liikmesriigid jäävad peamisteks tegutsejateks ÜVJP-s. Jah, on olulisemad eemaldanud: a) sambasüsteemi kaotamine: kõik valdkonnad juhinduvad samadest printsiipidest b) EL kõrge esindaja ametissemääramine, kelle kõrvale loodi uus Euroopa Liidu välisteenistus c) Euroopa Parlamendile suuremate volituste andmine d) Valdkondade arvu suurendamine, kus otsused võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega 37
ütlema: ,,Jääb nii nagu mina ütlen!". Kindel moodus läbikukkumiseks- Igaühele meele järele olla! 2. Alluvate türanniseerimine Alluvate türanniseerimine põhjustab mõnikord rektsiooni mida Anna Freud nimetas ,,samastumiseks agressiooniga" (s.t kuritarvitavat ülemust) kehastama. Mõju töötajatele: nad võtavad juhi käitumislaadi üle ja seega muudavad ennast hirmutavatest hirmutajaiks, abitutest ohvritest võimsateks tegutsejateks. See on kaitsemanööver, mis aitab kontrollida agressori poolt põhjustatud tugevat ärevust. Madalamal positsioonil olevad inimesed loodavad niimoodi omandada osa sellest võimust, mis agressoril on. Kahjuks on kõik, mis nad saavutavad see, et muutuvad ka ise agressoriteks ja suurendavad seeläbi agressiooni organisatsioonis veelgi. 3. Mikrojuhtimine Üks põhjus, miks juhid rappa lähevad, on mikrojuhtimine. Juhid on nii keskendunud
nad on ise osalenud ja mis vastab reaalsusele, mida nad kogevad. (Nt Kristiina Ehini luule??) I. räägib naiste kõnest (pr. parler-femme). Ta usub, et naiskõne, nagu ka naiselik nauding, on ülevoolav. Naine kasutab keelt pigem kohtumispaigana, mitte selleks et kopeerida meelelist maailma ja asendada seda mõistetega. L. I. järgi annab ka naistevahelise armastuse kaitsmine neile tuge nende teel teadvustajateks, tahtjateks ja tegutsejateks subjektideks. Eriti palju on ta rõhutanud ema ja tütre suhte väärtustamise vajadust. Miks peaksid emade ja tütarde vahelised suhted olema vähem väärtuslikud kui isade ja poegade vahelised suhted? Miks peaksid emaliinid katkema isaliinide kasuks? Et naised ei oleks olemas üksnes meeste ja laste jaoks, tuleks neil luua oma maailm kõigi mõõdetega oma keele, seaduste ja jumalatega. Siis nad saaksid olla nii iseenda kui üksteise jaoks ning luua omaenda armastuseetikat. L. I
õigluse kõrval on talle iseloomulik ka arukas - oskab oma ihasid inimesed peavad õnne jumala anniks, seda isegi siis, kui ja kirgi valitseda, ükski kirg ei ole Erosest tugevam. tegelikult on õnneni enda käel jõutud. Eros ei tee ülekohut ega kannata ise ülekohtu all poliitika eesmärk - kujundada kodanikke tublideks ja üllasteks ei kasuta vägivalda, kuna kõik alluvad temale vabatahtlikult tegutsejateks. kelle õpetajaks on Eros olnud, tõusevad tippu me ei räägi õnnest loomade puhul, sest see ei ole neile vabastab võõrdumisest ning jagab külluses intiimsust tavapärane toimimisviis, samuti mitte lapse juures, sest nad ei kas inimene armastab ja ihaldab, kui tal on armastuse ja ihalduse osale oma nooruse tõttu selles. obj, või juhul, kui tal seda ei ole
annaabi.ee 
