4. Võte! Õppimise etappidelt olen tegutseja ehk konkreetne kogeja. Mulle meeldib asjaga kohe peale hakata, meeldib olukorda läbi kogeda ja leida see nüanss, miks antud asja ei saa üldistada. Meeldib saada uusi kogemusi ja nendest õppida. Nii jääb õpitu ka hästi meelde meenub seminaris tehtud praktiline tegevus jms. Tegutseja olen ka kodutöödes ma ei jäta neid reeglina viimasele minutile vaid sean järjekorda ja teen esimesel võimalusel ära. Tegutsejana ei meeldi mul aga grupitööd kuna tahan teha asju omas tempos ja kellegi tegemata töö häirib mu õppetegevust tugevalt. 5. Võte Mis on minu motivatsioon õppida ka ebahuvitavaid asju? Olen oma loomult küllaltki uhke inimene ja mu iseloom ei luba läbikukkumist. Kui ma olen valinud õpingud ülikoolis siis tulevad need ka lõpetada ja saavutada eesmärk. Selline sisemine motivatsioon on mul terve elu olnud kui alustada siis ka lõpetada! TIINA LIIV
järgmine oluline tõus, kui tast sai ühe olulisima ordulinnuse ja ametkonna, Dünaburgi komtuur. Et Dünaburg asus Leedu piiri lähistel, tekkisid Kettleril sealsete võimukandjatega peagi tihedad suhted. Erinevalt Fürstenbergist, kellel oli leedulastega tekkinud konflikte, sai Kettler nendega hästi läbi ja saavutas eriti lähedased suhted mõjuka Radziwillide suguvõsaga. Seetõttu hakkas ta peagi pooldama lähenemist Poola-Leedu riigile. Liivi sõja alguses paistis ta silma aktiivse tegutsejana, kuid tema väed ei jõudnud siiski maikuus appi Narvale, mis ootamatult puhkenud tulekahju tõttu venelaste kätte langes. Varasemas baltisaksa ajalookirjutuses on arvatud, et Kettler võis meelega viivitada, et oma ja Poola positsioone tugevdada ning ordut nõrgendada, kuid arvestades, et teised ordutegelased ei suutnud edukamalt venelaste vastu tegutseda, ei saa teda reetmises ilmselt süüdistada. Pigem oli Kettler üks edukaimaid ordutegelasi Liivi sõja alguses, mistõttu ta 1558
domineeriv majandusideoloogia), konkurentsi-suhteid (nt monopoolne turupositsioon) jm 3. Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Majanduskultuuri erinevad tasandid: Ühiskond, majandussüsteem –>Tööstusharu, turg – Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); Staatussümbolid, nende mõtestamine -> identiteet tegutsejana –> Organisatsioon – ettevõte, selle erinevad vormid, aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel – >Leibkond, perekond – Tööjaotus ja soorollid, Pere-eelarve kujunemine Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega, majanduslikud suhted lähisuhtes - – Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas
nõudmiste masinavärgist. Seksiäri võimaldab meestel olla vabam ning mitte vastata traditsioonilisele mees-peab-alati-suutma-naist-rahuldada põhimõttele. Prostituudi juures pole oluline, kas viimane ka seksuaalse rahulduse saab. Makstud raha arvatakse olevat piisav rahuldus. Samuti meeldib meestele mõelda, et prostituut on tulnud seksiärisse, et ühendada oma töö ja hobi. Sellise mõtlemisega on mugav ennast eetilise tegutsejana tunda. [Eespere, K (2008) Prostitutsiooni peidus pool - Meie aja müüdid. Sotsiaalministeeriumi toimetised] Eestlaste hulgas on levinud ka arvamus, et prostitutsioon on vabatahtlik tegevus elatise teenimiseks. Muidugi on raske sellele vastu vaielda, sest otseselt sunnitud värbamisi tüdrukute suhtes esineb harva. Kuid kaudsed mõjud on olemas ning tihti annabki prostitutsioonile tõuke läbielatud rasked kogemused, milleks võivad siis olla pooleli jäänud haridus, elukutse
Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrgem ühendus oma jumalate ja kuraditega. Missugune on kuradi osa antud koosluses? Nii Bulgakov kui Goethe kujutavad jumalat passiivse kõrvalseisjana ja kuradit aktiivse tegutsejana. Vene kirjanik annab jumala esindajatele (inglitele) negatiivseid joonigi - üks neist osutub kõrgetest ideaalidest hoolimata rumalamaks ja väiklasemaks kui Woland, kes esindab kuratlikke jõude. Kas võib oletada, et esineb vaid üks kõikehaarav jõuline kogum, mis pole kaugeltki ideaalne? Vaid kõike lihtsustada püüdva inimkonna eksitus jagab terviku negatiivseks ja positiivseks. Tegelikult koosneb kõiksus nii heast kui halvast, mis omavahel kombineerudes moodustavad ühtse kogumi
lähissuhetes. o Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid; ametiühingud, professionaalide liidud, rahvusriigi ja globaalsel tasemel; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine. o Tööstusharu, turg: interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur); staatussümbolid, nende mõtestamine->identiteet tegutsejana. 5. Loeng – kapitalide käsitlused 1) Kapitali ja inimkapitali mõiste o Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks 4 o Inimkapital – kapital, mis ei ole selle „kandjast“ eraldatav, nt. haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum
(reprod 1.1 ja 1.2). Tema tõlgenduses on mõtleja ibsenlikult dramaatiline, seda väljendab keha dünaamiline poos, käele toetuva pea raskus, näo miimika. Rodini teine samateemaline kuju kannab tiitlit Mõte. See on portree noorest naisest, kes tervenisti kängitsetud marmorblokki ja vaid longus tanutatud pea ulatub välja, lõug kivvi vajunult (reprod 2.1 ja 2.2). Neis kahes kujus on võimendunult leidnud väljenduse soospetsiifika: MEES on kujutatud aktiivsena, tegutsejana, subjektina, mässajana oma mõtete (või tunnete) vastu, NAINE passiivsena, alistuvana oma mõtetele, tardununa, pigem objektina. Proovige kujutleda vastupidiselt?! 3 4 Rodini lääneliku mõtleja arhetüüpi reflekteerib Korea päritolu, Euroopas Fluxus- liikumise kandvaks jõuks saanud Nam June Paik installatsioonis Triangel: Video- Buddha ja Video-Mõtleja (4 monitori, 2 videokaamerat, 2 skulptuuri, 2 statiivi;
Kaks arusaama inimesest ja tegevusest Inimene teeb midagi enamasti selle nimel, et Inimene teeb midagi kuna reeglid ja rollid kasu saada näevad seda ette (ühiskond kirjutab reeglid ja Inimesed planeerivad oma tegevust, tegevus inimene täidab neid lihtsalt) lähtub plaanist Inimestel pole tavaliselt selget plaani, Homo economicus inimest kujutatakse ette tegevus lähtub harjumusest majandusliku tegutsejana. Homo Inimene sociologicus rõhutatakse tegutsejana on majanduslik agent. sotsiaalsust. Instrumentaalne (sihirahtsionaalne) tegevus Normatiivne (väärtusratsionaalne) tegevus tegevus on suunatud mingi isikliku eesmärgi tegevus on suunatud väärtuste, rollide võimalikult efektiivsele saavutamisele elluviimiseks
Ei lange kokku Sotsiaalne vanus eristatakse staadiumideks, mis ei kajasta bioloogilist vanust, vaid lähtuvad formaalsetest kriteeriumitest Üleminekuid markeeritakse tseremooniatega vms moel Passiivne vs aktiivne õppija Lapsed sotsiaalteadustes harva uuritud Tagajärjeks on nende agentsuse, aktiivse osaluse ja otsustusvõime alahindamine Laps õppijana seetõttu kujutatud pigem passiivse vastuvõtja kui aktiivse, protsessi panustava tegutsejana Vastastikune protsess Õppimine, sotsialisatsioon, kultuuri omandamine ei ole ühesuunaline protsess Lapsed kasvatava oma vanemaid nagu ka vanemad lapsi Teadmised ei lasku laste peale, vaid luuakse ja taasluuakse pidevas vastastikuses suhtluses Teadmiste omandamine vs reaalne elu Sotsialiseerumine ja õppimine ei toimu lahus reaalsest elus Õppimine pole eelmäng päriselule, vaid osa sellest Õpitakse, et pärismaailmas liikuda, mitte et sellesse siseneda
annaabi.ee 
