Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Tegusõna SER ja ESTAR kasutamine - sarnased materjalid

esta, esto, bueno, estar, casa, juan, este, enero, mesa, bien, teresa, regular, roma, iseloomuga, seisundit, feliz, sekret, hotel, invaliid, grande, cielo, cinco, buenos, verde, hendus, rico, kesks, omandit, carta, joodik, puro, hingata, ramon, espa, sakslased, luis, carmen, estas, fono, tegus, familia, ritolu, tallin
thumbnail
90
pdf

Hispaania keele grammatika

ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA 52 Tegusõna SER pööramine 52 Tegusõna ESTAR pööramine 53 ESCUCHA & REPÍTE 43 Tegusõnade SER ja ESTAR kasutamine 54 Tegusõna HABER 55 Üldolevik 55 Üldminevik 62 Üldtulevik 66 Käskiv kõneviis 68

Hispaania keel
56 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Hispaania keele grammatika

¡Hasta la vista! ¡Bienvenido! Interjecciones ¡Cuidado! ¡Caramba! ¡Ojo! ¡Anda! ¡Ánimo! ¡Animo! ¡Abajo! ¡Qué lástima! ¡Muy bien! ¡Cómo no! ¡Vale! ¡Ten cuidado! ¡Tate! ¡Tenga suerte! ¡Pardiez! ¡Ta! ¡Buen provecho! ¡Siempre alerta! ¡Espere Vd. un momento! ¡Qué esperanza! ¡Cómo se entiende

Hispaania keel
299 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

VENE KEELE GRAMMATIKA

1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate as

Vene keel
84 allalaadimist
thumbnail
134
docx

Saksa keele materjal algajatele

Eessõna im nt. Im osten Der Norden – põhi Süden – lõuna Osten – ida Westen – lääs Die Ostsee – Läänemeri An der Ostsee Die See, -n – meri Das Meer – järv Die Insel – saar Die Halbinsel – poolsaar Liegen – asuma Der Staat, -en – riik Die baltischen Staaten – Balti riigid Das Navhbarland, -“er – naabermaa Das Territorium – territoorium Die Territorien – mitm. Grensen – piirnemaan + AKK Der Este ein Este – eestlane Die Estin ein Estin – eestlane naiss. Der Schwede – rootslane Die Schwedin – rootslane naiss. Estnisch – eesti keel Schwedisch – rootsi keel Deutsch – saksa keel Der Deutsche ein Deutscher – sakslane Die Deutsche eine Deutshce – sakslane naiss. Der Einwohner, - - elanik Die Staatsprache, -n – riigikeel Die Republik, -en – vabariik Die Republik Estland – Eesti Vabariik Der Berg, -e – mägi Der Wald, -“er – mets Der Fluss, -“e

Saksa keel
37 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Eesti keele eksamiks kordamine

Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud,

Eesti keel
290 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Eesti keele reeglid

Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt) KEELENÕU Keelenõu * Keelenõu töötab tööpäeviti kella 9­12 ja 13­17 telefonil 631 3731. * ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/ * ,,Eesti keele käsiraamat" * ,,Eesti ortograafia" * ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3) * www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee * ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel ÕSi kasutamine + liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane . vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima ' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's { } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup < > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city , arutlemine <12: -mise>, .kaasnema <51; millega> [ ] nurksulud (sõ

Eesti keel
136 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Sõnade ortograafia

Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud,

Eesti keel
362 allalaadimist
thumbnail
120
pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel
72 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti keele 11. kl üleminekueksam

ÜLEMINEKUEKSAM 11. kl üleminekueksam sisaldab tähtsamaid peatükke 11. kl eesti keele kursusest ja kordavat õigekirjaosa. Teemad : I. Kriitilist käänamises II. Tuletamine III. Kirjavahemärkide kasutamine IV. Ortograafia V. Loetud teksti põhjal küsimustele vastamine (selle kohta harjutusülesandeid ei ole) Harjutamisülesanded (neid on rohkesti, loodetavasti tagab see head tulemused eksamil) I. Vormiõpetus (kriitiline käänamine) 1. Korrigeeri Kulunuid kingi ja määrdunuid riideid sai terve hunnik. Kõige õnnelikem inimene terves grupis oli Mart. Kontsertite vaheajad venisid liiga pikaks. Kumbagilt ei tahetud sõiduraha. Nad ei paistnud silma uute rekortite püstitamisega. Metsas jooksis palju susisid. Kohtunikute järeltulijad on huvitatud Eestis käimisest. Mina joon alati mõrudamat kohvi. Armastan oma väikset vennakset. Kalmistul olid vaid omased. Küündlaleek aitab peletada viluda ilmaga ebameeldivusi. Kaks liitert piima päevas kul

Eesti keel
35 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele ­ nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) ­ 1) Morfeem ­ morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus ­ maja/d, pöördelõpp ­ sa käi/d, osastava lõpp ­ mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Mo

Eesti keel
423 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt).  Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuulu

Eesti keel
93 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Saksa keele tähtsamad osad

kätte ühe nimisõna, siis käänab ta seda niikaua, kuni viimane raas tervest mõistusest on peast kadunud, kui aga nimisõna ette tuleb veel mingi asesõna või omadussõna, siis on see töö kakskorda hullem. On olemas käändkonnad, näit, tugev, nõrk ja naissoost, aga ma arvan,,et nendesse süüvimine kuulub ühele spetsiaalsele saksa keele grammatika kursusele. Nn.nõrgast käändkonnast: meessoost nimisõnadel, milledel on nominatiivis lõpp -e (der Junge,der Russe, der Este, der Hase, der Löwe, usw.) on kõikides teistes käänetes lõpp -en. Need nimisõnad tähendavad alati elusolendeid. On veel üks grupp meessoost sõnu, millel varem oli lõpus -e (der Fürst, der Prinz, usw.) ja kolmandaks võõrsõnad teatud lõppudega (der Student, der Kommunist, der Philosoph, der Soldat, der Agronom usw.) Ka nendel on kõikides teistes käänetes lõpp -en. Analoogiliselt käänduvad ka sõnad "der Herr","der Mensch"

Saksa keel
58 allalaadimist
thumbnail
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........

Eesti keel
14 allalaadimist
thumbnail
53
pdf

Hispaania keel kirjapilt + audio allalaadimise lingid 53lk

I'm sorry / dees-kool-peh Let's go! Excuse me / Pardon me ¿Cómo está usted? ¿Cómo estás? ¿Qué tal? koh-moh ay-stah oo-sted koh-moh ay-stahs kay tahl How are you? (formal) How are you? (informal) How's it going? Mal / Muy mal / Más o Bien / Muy bien menos Sí / No bee-ehn / moy bee-ehn mahl / moy mahl / mahs oh see / noh Good / Very good may-nohs Yes / No Bad / Very bad / OK ¿Cómo se llama usted? ¿Cómo te llamas? Me llamo... / Mi nombre es... koh-moh say yah-mah oo-sted koh-moh tay yah-mahs may yah-moh / mee nohm-breh ess What is your name

Hispaania keel
88 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

Inglise keele grammatika

58 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA GRAMMATIKA SISUKORD Lk. ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (minevik) 70

Inglise keel
56 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Morfoloogia alused

1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogil

Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Grammatika edasijõudnule

, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ain

Vene keel
206 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Rootsi keele konspekt algajatele

1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad 19 Küsivad asesõnad

Rootsi keel
79 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Lauselühendite konspekt

Lauselühend Lauselühend on lause aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. (NB! Tuleta meelde tegusõna käändelised vormid.) Kirjavahemärgid 1. Verbita lauselühend (tegusõna „olema“ pöördeline vorm on ära jäänud) eraldatakse komaga. Poiss sisenes ruumi, lilled käes, ja vaatas ringi. (Verbita lauselühendi peasõna on nimetavas käändes.) 2. Määruselised nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse komadega. Seisma jäänud, hakkas ta laulma. (Võrdle: Kui ta oli seisma jäänud, hakkas ta laulma.) Puud laotud, oli poistel aega puhata. (Võrdle: Kui puud olid laotud, oli poistel aega puhata.) 3. Eestäiendilisi nud- ja tud-lauselühendeid komaga ei eraldata. Hirmust hullunud loom tormas metsa poole. (Võrdle: Hirmust hullunud, tormas loom metsa poole.) Koertest ehmatatud loom jäi seisma. (Võrdle: Koertest ehmatatud, jäi loom seisma.) 4. Kesksõna- ja mata-lauselühendid järeltäiendina eraldatakse k

Eesti keel
19 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Inglise keel

Lihtlause (The simple sentence) Lauseliikmed on alus (t/ie subject),iildis (the predicale), sihitis lthe objecr) ja mddrus (.the adver- blal1. Lau.eliikmek. rdih olla iiLl.,siksona r0i terve:dnade riihm ehl< lraas. faraline sdnajiirg on: Alus Oeldis Sihitis MAarus Tbm played sot:f yesteral0!-. My elder brother will play tahle tennis next week Lausete liigid (Klrds ol sentence.s) Viiitlaused (Statements'l teatavad kuulajale nidagi.

Inglise keel
32 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Grammatika inglise keel

INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ­ss, h, ch, tch, x või ­oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes ­es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad ­yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne ­es lisamist. fly ­ he flies carry ­ he carries Võrdle: say ­ he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kestvat aega, näiteks see, hear,

Inglise keel
923 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse

1. Tüpoloogia ­ keelte või keeleelementide liigitamine lähtuvalt nende struktuurist. Eesmärk on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid ­ ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid (vaja 2keelset inimest). · Sotsioloogiline (nt kõnelejate arvu järgi). Uur

Eesti keel
81 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

Eesti keel
324 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole otsene. (Nt USA ja I

Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Vene keel - Grammatika Reeglite Tabelid

РУССКИЙ ЯЗЫК В ТАБЛИЦАХ Правила, таблицы, примеры Справочное пособие для учащихся с эстонским языком обучения Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed,

Vene keel
75 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Inglise keele reeglid

Tingimuslaused: ZERO CONDITIONAL Kui sa teed x, siis juhtub y (ALATI) Conditional sentences: 4 types No condition (facts) = zero conditional Possible conditions = first conditional Improbable conditions = second conditional Impossible conditions = third conditional Kasutamine We use the zero conditional to talk about something that is a general truth or fact (if= every time). ÜLDTÕED JA FAKTID. Sündmused, mis alati viivad samade tulemusteni. If the temperature is below 0° C, water freezes. Moodustamine: If + lihtolevik , + lihtolevik TINGIMUS TULEMUS If you heat water to 100° C, it boils. If you own a car, you have to pay for insurance. Laused võib ka ümber pöörata ­ SEL JUHUL EI OLE KOMA: Water boils if you heat it to 100° C. You have to pay for insurance if you own a car. Tingimuslaused: FIRST CONDITIONAL Kui sa teed x, siis suure tõenäosusega juhtub y. Kasuta

Inglise keel
15 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Tegusõna-BE

Inglis keele grammatika reeglid. Tegusõna BE Tegusõnal Be on olevikus kolm kolm vormi: I am He, she, it is we, you, they are a 1.isik I am young. Ma olen noor. I 2.isik you are strong. Sa oled/Te olete tugev. N 3.isik Hi is clever. Ta (meessoost) on tark. S She is pretty. Ta (naissoost) on ilus. u It is cheap. See on odav. S M 1.isik We are happy. Me oleme õnnelikud. I 2.isik You are kind. Te olete lahked. T 3.isik They are rich. Nad on rikkad. M U S Kõnekeeles eelistatakse BE lühivorme: I am = I'm he is = he's she is = she's it is = it's we are = we're You are = you're they are = they're KÜSIV VORM moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Ta on laisk. Is he lazy? Kas ta on laisk? EITUS moodustatakse sõna NOT

Inglise keel
30 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tegusõna aktiiv + passiiv + tuleviku vormid

TEGUSÕNA PASSIIVI AJAD Present Present Simple Continuous Present Perfect AM + BEING + III HAVE/HAS + BEEN + OLEVIK AM/IS/ARE + III pv pv III pv nt. I am often invited to nt.She is being nt. They have been parties. manipulated. silenced by her sharp tongue. Passiivi Past Simple Past Continuous Past Perfect kasutatakse WAS + BEING + III samadel asjaoludel, MINEVIK WAS/WERE + III pv pv HAD + BEEN + III pv mil aktiivi, kuid nt. This house was built n

Inglise keel
76 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kõnetegevuse psühholoogia 3. seminar

Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest. Kirjalikku kõnet kasutatakse peamiselt mittevahetuks suhtlemiseks. Mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendfid ega situatsioon.Kirjalik kõne on kõige enam hargnenud, kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem. Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused? Suuline kõne on süntaktiliselt vähe hargnenu

Eesti keel
260 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kordamine aines „Keel ja ühiskond”

Kordamine aines ,,Keel ja ühiskond" 1) Mida tähendab fraas ,,keel kui märgisüsteem" . Selgita, too näiteid. Keel kui märgisüsteemi kasutatakse teadete edastamiseks. Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Näiteks, kui inimene on õppinud keelt ning selle märke ehk erinevaid tähti, siis ta oskab end nende abil väljendada ning oma mõtteid, arvamust ja ennast teistele selgitada. 2) Mis on keelemärk? Selle duaalsus? Motiveeritud ja motiveerimata märgid? Näited! Keelemärgid jagunevad kaheks: Loomulikud märgid: nt suits, kui kuskil on, teab inimene kohe, et seal on ka tuli. Ja kokkuleppelised märgid: nt k+a+s+s=kass. St, et nende märkide ära õppimisel inimene saab aru, mida on mõeldud nende tähtede kokku kirjutamisel ning aj

Eesti keel
55 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Eesti Keel: Lauseliikmed

Öeldis- tegusõna pöördeline vorm, väljendab tegevust või olemist. küsimused mida teen? mida teed? mida teeb? mida tehti? jne ühendtegusõna- tegusõna ja määrsõna. kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi väljendtegusüna- tegusõna ja käändsõna. murrame pead, õpin pähe, lasti jalga tulevik oleviku vormidew abil, saama-tulevik peetakse ebasobivaks. a) kui minevikus alanud tegevus jätkub praegusel hetkel, täisminevik (töö lõpetatud, tulemus on praegu ja tulevikus olemas) Raamatu on tõlkinud (tõlkis) Mati Sirkel. b) enneminevikku mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks Jõudsime kooli koos, sest olime kohtunud (kohtusime) bussipeatuses. Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija. võib olla üks või mitu täiendit mis täpsustavad alusega v äljendatud olendi või eseme omadusi - Suur puravik on metsas. Võib puududa või olla juurdemõeldav. -öeldis umbisikulises tegumoes - Koolis õpetatakse lapsi. -öeldis väljendab ilmastikunähtust -

Eesti keel
9 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Uurimistöö koostamise juhend

Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ................................................................................................................. 3

Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Liht-, liit-, väljend- ja ühentegusõnad. Abiks õppijale.

Liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnad Tegusõna liik Näided Lauses kasutamine Lihttegusõnad koosnevad ühest nt elama, õppima, kasvama, kasvatama, Lauses on alati 2 kohas. Nt: (liht- või tuletatud) tüvest koosnema, põgenema, varjama, Poisid elavad Narvas. Pärast (sõnast) . varjuma, logelema tundi läksin koju Liittegusõnad Nt alakoormama, siirdistutama, Liittegusõna osade järjekord ei koosnevad kahest erinevast ristküsitlema, külmsuitsutama. muutu!!! Ta alakoormas, tüvest, mis moodustavad siirdistutas, ristküsitles, liitsõna.Liittegusõnu on eesti külmsuitsutas. keeles suhteliselt vähe. Ühendtegusõnad koosnevad alla andma, maha magama, otsa s

Eesti keel
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun