Kuluarvestus
tulemusel võib tunduda, et kasumlikkus on kõrge, kuigi enamus püsikulusid võib olla
seotud just väikesemahuliste toodetega.
Kolmas probleem on selles, et tegevuspõhisele arvestusele toetuva omahinna leidmise
täielik ärakasutamine nõuab aga kontseptuaalset lahknemist finantsarvestuses
kasutatavast omahinna leidmise süsteemist. Ettevõtted peavad loobuma sellisel juhul
kõigi kulude jaotamisest üksikutele ühikutele ning selle asemel eraldama kulud ja
seostama need ressursse tarbiva tegevustasandiga. Lihtsalt öelduna peaks eraldama
konkreetse toote ühiku valmistamiskulud muude toodete valmistamise või teiste klientide
teenindamise kuludest sõltumata sellest, kui palju ühikuid toodetakse või müüakse.
Kui kulusid sel moel eristatakse, tekib hierarhia. Mõnda tegevust, näiteks augu puurimist
või pinna töötlemist, sooritatakse tooteühiku kaupa. Teist aga – seadistusi, materjalide
liikumisi, detailide inspekteerimist – ühikute gruppidena. Kolmandad tegevused - toote
annaabi.ee 
