saamisel. Tõestuseks sellest, et kaitsekäitumised säilitavad luulut on see, et selle naise luulud kadusid, kui kaitsekäitumisi teraapia käigus vähendati. Uuringud on tõestanud, et skisofreenikud kasutavad kaitsekäitumisi vähe. Vastandiks sellele on hiljutised artiklid viidanud luulude ja kriminaalse käitumise vahelisele seosele. Oma ülevaates järeldab Buchanan (1993), et jälitusluuludega inimeste tegevusraportid keskenduvad sageli teistele põhjustatud vägivallale. Mitmed uuringud kinnitavad, et jälitusluuludega inimesed annavad oma luuludele sagedamini järele kui teiste luulude puhul antakse. Uuringud näitavad, et jälitusluuluga inimestest on 25% püüdnud end kaitsta. See tõestus annab kinnitust väitele, et kasutatakse kaitsekäitumisi. Jälitusluulule järeleandmist seostatakse luuluga seotud hirmu või ärevusega. Jälitusluuludega
elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku arengu põhimõtete määratlemine. 1987-ndal aastal valmisid tegevusraportid `'Meie ühine tulevik 1'' ja `'Meie ühine tulevik 2.'' Neis sõnastati säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 1992 aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO Keskkonna ja arengu maailmakonverents. Seal kiideti heaks 21. Sajandi globaalse säästva arengu tegevuskava aastani 2030, millega määrati ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid ehk Agenda 21
annaabi.ee 
