kavandamiseks; töötajate koolitamine jaarenguvõimaluste pakkumine. Suurimaks plussiks on motiveerida ettevõtet muutuste protsessiks, vältimaks rutiini langemist. Uute ideede rakendamine võimaldab tõsta ettevõtte tulemuslikkust ja tõhusust. Miinusteks on aga ajakulu ja külastuskulud (majutus-, reisi-, toitlustuskulud). Miinuseks, kui ka samas plussiks, on väga mitmete erinevate tegevuspraktikate avastamine ja uurimine. Paljude tegevuspraktikate kogumine ja töötlemine tõstab ajakulu. Kõige õigema äripraktika ja tegevusplaani välja valimine ning kasutusele võtmine muutub suure valiku korral raskendatuks; kas ja kuidas leida just see õige praktika või tegevus! Benchmarkingu puhul ei tohiks ka eksida sellega, et ei valitaks partneriks ettevõtet, kellel tegelikkuses puudub ettevõttega konkreetne võrdlusalus. (Ibid) Võrdlusanalüüsi kasutamine
Tööjaotus ja soorollid Pere-eelarve kujunemine Majanduslikud suhted lähisuhtes Organisatsioon Ettevõte, selle erinevad vormid Ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); Institutsiooni mõiste- teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum Funktsioon majanduselus: Määratlevad tegevuste legitiimsust Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Stabiilsus ja muutumine: Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel
ökoloogilist tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi (ja nende levitamist) • Sotsiokraatiline / Sotsiokultuuriline. Nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine 4. Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioonid: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum, nt: - majandus, religioon, perekond, haridus Institutsioonide funktsioon majanduselus • Määratlevad tegevuste legitiimsust – Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) – Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); – Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid;
turuobjekt(kaup, selle hind) • Ühiskond, majandussüsteem - majandussuhete organiseeritud põhivormid; vastastikune - sotsiaalne vahetus, ressursside vahetus(trad.maj.süs); ümberjaotav- tentraliseeritud ressursside ümberjaotus;turukeskne-vaba vahetud, konkurents, kasum(turumaj.süs); domineerib üks, esindatud kõik; järsud muutused:anoomia Institutsioonid - teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kojundavate normid, rollide ja tegevuspraktikate kogum(majandus,religioon, perekond;turg,keskpank) • institutsioon ≠ organisatsioon, vaid selle plaan,näidis • suhteliselt stabiilsed ajas • formaliseeritud: seadusandlus, standardid; informaalsus: traditsioonid, normid, rutiinid Institutsioonide funktsioon majanduses: • Määratlevad tegevuste legitiimsust(selle sisu ja piirid; osalejad; vahetusobjektid) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid
selle hind) • Ühiskond, majandussüsteem - majandussuhete organiseeritud põhivormid; vastastikune - sotsiaalne vahetus, ressursside vahetus(trad.maj.süs); ümberjaotav- tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus; turukeskne-vaba vahetud, konkurents, kasum(turumaj.süs); domineerib üks, esindatud kõik; järsud muutused: anoomia Institutsioonid - teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normid, rollide ja tegevuspraktikate kogum(majandus, religioon, perekond; turg, keskpank) • institutsioon ≠ organisatsioon, vaid selle plaan, näidis • suhteliselt stabiilsed ajas • formaliseeritud: seadusandlus, standardid; informaalsus: traditsioonid, normid, rutiinid Institutsioonide funktsioon majanduses: • Määratlevad tegevuste legitiimsust(selle sisu ja piirid; osalejad; vahetusobjektid) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid
formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika Tööstusharu, turg – interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (keelekasutus, riietus, kontori sisustus). • Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioon – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon, perekond, turg, keskpank, AS, ametiühing). Institutsioon ≠ organisatsioon. Institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, näidis, algmudel. Funktsioon: määratlevad tegevuste legitiimsust (legaalne/illegaalne; professionaalsus, vanus), suunavad ja filtreerivad infot ja andmeid; kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Kirjandus: Giddens, A
Tehnokraatiline lähenemine – täiendavad radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust + sotsiaaltehnoloogia Sotsiokraatiline lähenemine – elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine IV Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioon – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum (majandus, religioon, perekond, haridus) Institutsioonide funktsioon majanduselus: Määratlevad tegevuste ligitiimsust Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andemid Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist Stabiliseerivad tegevuskeskkonda Institutsioon kui organisatsiooni “plaan”, üldmudel Stabiilsus ja muutmine Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega
Enamasti domineerib ühiskonnas üks majandussuhete organiseerituse vorm, aga esindatud kõik Järsud muutused majandussüsteemis: anoomia, transformatsiooniteooriad. Üksikisik - Seotus sotsiaalsete suhetega; Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; Identiteet (sisemine / omistatud) Institutsioonid – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (majandus, religioon, AS, ametiühind jne) Institutsioon ≠ organisatsioon Institutsioonide fukntsioon majanduselus: Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid, võimalikud osalejad, vahetudobjektid, nende väärtuse omistamine. Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist Stabiliseerivad tegevuskeskkonda Institutsioonide stabiilsus:
prostitutsioon) Hooldussuhete kommertsialiseerumine: õiglase tasu ja tasu kohasuse probleem, põimitus soorollidega 5. Üksikisik · Seotus sotsiaalsete suhetega; · Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; · Identiteet (sisemine / omistatud) 3) Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioon teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon, perekond, aga ka turg, keskpank, aktsiaselts, ametiühing jm) Institutsioonide funktsioon majanduselus: · Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) · Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid
kontekstuaalsus (sotsiaalne grupp, situatsioon jne) Suur osa interaktsioonidest rutiniseeritud, tugineb ,,enesestmõistetavusele" Reeglite järgimise olulisus- sotsiaalsete suhete loomiseks ja hoidmiseks; seotuna sotsiaalsete rollide, identiteedi ja staatusega Institutsiooni mõiste- Teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogu. nende funktsioon majanduselus- Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda;
et suurendada ökoloogilist tõhusust ja stimuleerida neid uuendusi ja nende levitamist) 2. Sotsiokraatiline/sotsiokultuuriline (nt elustiil, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutumine) MAJANDUS ÜHISKONNAS Institutsioonide funktsioon majanduselus Institutsioonid teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum, võimaldab luua stabiilsust (eluvaldkonna tasandil nt. majandus, religion, perekond, haridus. II tasandi institutsioonid nt. turg, aktsiaselts, ametiühing, omand, leping), ajas suhtelised stabiilsed Funktsioon majanduselus Määratlevad tegevuste legitiimsust kas on vajalik mingit professionaalset nõuet (kinnisvara turul töötamine jne), võimalikus osalejad (kas on õigus astuda klubisse sisse jne), vahetusobjektid
tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Harmoonia looduse ja iseenda vahel. o Ökoloogiline moderniseerumine: - raviv lähenemine - ennetav lähenemine. 4. Loeng – Majandus ühiskonnas 1) Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine o Institutsioon: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum. 3 o Funktsioon majanduselus: määratlevad tegevuste legitiimsust; suunavad ja filtreerivad informatsiooni; kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; stabiliseerivad tegevuskeskkonda. o Stabiilsus ja muutumine: formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva
Institutsionaalne majanduselu käsitlus Institutsionaalne majanduselu käsitlus Institutsioonid: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja Institutsioonid: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon, perekond, aga ka turg, keskpank, tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon, perekond, aga ka turg, keskpank, aktsiaselts, ametiühing jm) aktsiaselts, ametiühing jm) Institutsioon ≠ organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, näidis, algmudel
Intervjuude vormid Intervjuude kasutamine · Vahetu individuaalne intervjuu · Intervjuusid kasutatakse iseseisva uurimistehnikana Arvamuste, hoiakute, suhtumiste, tegevuspraktikate · Telefoniintervjuu (käitumise) uurimisel · Intervjuusid kasutatakse lisatehnikana, kui tahetakse süveneda ja/või täpsustada teiste · Vahetu grupiintervjuu; ka fookusgrupp tehnikate abil saadud andmeid
annaabi.ee 
