{ Potentsiaalide vahe suurenemine ehk potentsiaalide vahet närviraku sise- ja hüperpolarisatsioon puhkeoleku potentsiaali (- välispinna vahel, närviimpulssi ei teki 70mV) suhtes vähendab närviimpulsi tekkimise { Ühe konkreetse aksoni tegevuspotentsiaalid on alati sama tõenäosust tugevuse, kuju ja kiirusega, sõltumata neid algatanud stiimulist Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09
projektsioonineuron · bipolaarne ühe siseneva dendriiditüve ja ühe aksoniga, meeleorganite närvirakk · unipolaarne arengu käigus üheks põimunud aksoni ja dendriidiga, sensoorse retseptori rolli täitev piirdenärvisüsteemi närvirakk kehaga spinaal- või kraniaalnärvides. Närviraku füsioloogia On kahte tüüpi elektrilisi signaale, mida närvisüsteem raku tasemel vaheldumisi tekitab: astmelised potentsiaalid suhtlemiseks üle lühikeste vahemaade ja tegevuspotentsiaalid suhtlemiseks üle pikkade vahemaade. Astmelised potentsiaalid on kasutusel signaali ülekandes ühe närviraku dendriitidest läbi närviraku keha aksoniküngastikule. Kui astmeline potentsiaal tekib dendriitidel või rakukehal vastuseks virgatsaine mõjule, nimetatakse seda postsünaptiliseks potentsiaaliks. Kui see tekib meelerakus või sensoorses neuronis nimetatakse seda vastavalt retseptorpotentsiaaliks või generaatorpotentsiaaliks.
Isotooniline: pikkus muutub, aga pinge jääb konstantseks – Kontsentriline: ületab vastutoimiva koormuse ja lihas lüheneb – Ekstsentriline: pinge säilib, aga lihas pikeneb (näiteks eseme ettevaatlikul asetamisel millegi peale) Auksotooniline ‐ toimub nii kontraktsioon kui ka toonuse muutus ja on iseloomulik enamikele lihaste kontraktsioonidele organismis. Lihastoonus: lihaste konstantne pinge, mis säilib pika aja vältel. Tegevuspotentsiaalid. Kõik või mitte midagi printsiip - võrdse tugevusega kontraktsioon vastusena igale tegevuspotentsiaalile • Alalävine ärritus 15 • Künniseline ärritus • Künnist ületav Lihastõmmak Latentne periood – esimesed millisekundit stimulatsiooni järgselt, erutus levib üle lihaskiu ja siis leiab aset kontraktsioon Kontraktsioon – ristsillakesed on aktiivsed, lihased lühenevad
• Üksikute neuronite tasemel näha, et aktiivsus sõltub käitumisest visuaalse teabe teda puudutati (paremalt poolt). kasutamisel. • Seega- kaks puutetajusüsteemi: üks, mis tunneb ära ja teine, mis lokaliseerib puute. • Tegevuspotentsiaalid nii sensoorse teabe vastuvõtmise kui ka liigutuste ajal. • Paljude neuronitega nii, et esimese puhul laenglemine harv, aga kui loom pöörab silmad Muster asetatakse 5 minutiks patsiendi peopesale, seejärel asetakse jadasse tagasi. Patsiendi objektile, liigutab jäset selle suunas- laenglemine kiireneb oluliselt. ülesandeks on identifitseerida originaalmuster katsudes läbi kõik kuus mustrit. • Mõned neuronid tundlikud objekti nn
annaabi.ee 
