Filmile iseloomulik märgisüsteem, millega kaasnevad filmikunsti väljendusvõimalused hõlmab filmi pildi ja heli, ruumi ja aja kujutamist ja organiseerimist. Kaader Kaader on filmi ja videotehnikas mahamängivate piltide jadas. Stseen Stseen on üks pilt, etteaste või lõik etendusest. Ühesõnaga Üks episood. Kunstiline Kujundus Kunstiline kujundus aitab luua filmi miljööd. Olenevalt filmi tegevuspaigast või ajastust kujundatakse ka võttepaik koos kostüümide, esemete ja muuga.Miljöö on teose aeg-ruum. Miljööd Kirjeldatakse pealmiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ja väljendada autori mõtteid. Heli Heli kasutatakse filmis emotsioonide andmiseks. Kui on traagiline heli siis hakkab midagi traagilist juhtuma. Kui on rõõmus heli siis juhtub midagi head. Zanr Zanr kunstiloomingu kujutamis või
ja liigutused olid väga usutavad ning polnud üle mängitud. Arne, keda mängis Arvi Mägi, lisas etendusele veelgi omapära tänu oma remarkidele, kus kõlasid tihti ingilse keelsed sõnad ning tema telefonikõned olid ka päris hea vaheldus sündmustikule. Kaklus stseenid olid väga hästi mängitud ning nii mõnegi inimese jaoks võisid need olla päris hirmutavad. Lavakujundus oli lihtne, dekoratsioonid olid minimaalsed, kuid andsid piisavalt aimu tegevuspaigast. (vanad koolilauad, kirikuõpetaja laud, klaver). Kasutati pöördlava tegevuspaikade vahetamiseks, mis toimus sujuvalt ning arusaadav. Etenduse sündmusi oli kerge jälgida, osalt ka tänu valgustusele, mis mängis suurt rolli tegevuspaikade vaheldumisel. Valgustuseffektidega anti edasi küünlavalgust või siis vastavalt keskpäeva või õhtut. Tihti külas näidendi tunnusmuusika taustaks, mis oli väga omapärane ja sobis hästi kokku etendusega
Loobus esitamast selgepiiriliselt karaktereid; loomulikkuse sümbol Keskendus tegelaste teadvuse seisundite jäädvustamisele; ,,Protsess"-vähe ruumi lunastuseks, lootuseks ,,Hüppab" jutus olevikust minevikku ja tagasi olevikku; ,,Loss"- tugevasti sümboliseritud on romaani ruum Kiiresti ühest tegevuspaigast teise; Üldist:-peategelased kuuluvad anonüümse ja bürokratiseerunud, ,,Teadvuse vool"->teadvus ühineb alateadvusega, lugejae avaneb tegelase kõrgemale võimule jäigalt allutatud ühiskonda. intiimse hingeelu varjatum pool. -loss ja kõrgem kohus sümboliseerivad bürokratiseerunud võimukeskust VIRGINIA WOOLF -peategelased ilma minevikuta
See punkt jäi minu jaoks pisut lahtiseks ja siin ei saagi ju minu meelest ammendavat vastust anda, aga nende lugude põhjal ma siiski eeldan, et kirjutamisaeg võis postmodernistliku ühiskonnaga kokku langeda küll. Rääkides aga postmodernse maailma kujutamisest teoses ehk fiktsionaalsest postmodernistlikust maailmast, Filimonov on olustiku ja keskkonna kirjeldamise osas üldiselt napisõnaline, kogu tähelepanu on siiski sündmustel ja tegelastel enestel. Tihti ei anta isegi aimu tegevuspaigast, mina eeldasin muidugi lugedes, et tegevuskohaks on siiski Tallinn. Autor kirjeldab vaid üldsõnaliselt või vastanduste kaudu, näiteks minu linn, tema linn, kusagil linnas. Samuti ei saa siin kohal paremaid üldistusi teha. Kohati jääb mulje, et tegu on justkui postmodernse maailmaga, sest tegelaste elus (domineerib vaikimisi postmodernismile omane või lugesin mina selles valguses) valitseb tehnika,
ja nüüd on karistust kartes üksikuina nagu hundid metsades redus. Nad riisusid kooperatiive, tungisid üksikuisse taludesse, ja esines juhtumeid, kus tulistasid põõsa tagant röövli kombel külaaktiviste." (lk 124) · ,,Okupatsiooniajast peale, kui sakslased olid sisse toonud hirmsa kartulitõve vähi. (lk 203) Maie Kalda on analüüsinud oma artiklis ,,Suletud ruum. Tegevuspaigast kujundiks" teose ruumi- ja kujundisuhteid. · Trafaretsed epiteedid ja rohmakas auditiivsus Pahinal, kolinal, kriiskaval, räuskaval Kalda leidis, et ainult jämedaid kõlaefekte eristav kirjanik pole suuteline looma elulist õhkkonda. · Võimetus mõelda kujundites · Primitiivne visuaalsus · Eesti külale loomuvõõrad detailid Tuleb tõdeda, et Leberechti teos ,,Valgus Koordis" ei saavutanud Eestis kohest edu.
selle juures on toimunud pidevad radarvaatlused. Vaatluste tulemused ütlevad, et linnud mööduvad tuulikust, muutes oma lennutrajektoori nii öösel kui päeval 100-200 meetrit enne ja pärast tuuliku asukohta. Erinevad vaatlused ja uuringud on tõestanud, et ka mere tuuleparkide mõju veelinnustikule on minimaalne. Lindude pesitsusajal toimuvad ehitustööd (ka kaabelliini rajamine) põhjustavad osade kurnade ja pesakondade hukkumise kuni 100 meetri raadiuses tegevuspaigast.[8] Visuaalne reostatus Kuna tuulegeneraatorid peavad üldjuhul asuma avatud kohtades, on nad ka tihti väga nähtavad. Siiski, nähtav olemine, ei tähenda alati silmatorkavat ja häirivat. Esteetiline pool on oma olemuselt väga subjektiivne ja on keeruline pakkuda välja esteetilisi standardeid, mis oleks aksepteeritavad absoluutselt kõigile. Õiged paigutus-otsuseda aitavad vältida negatiivset esteetilist mõju maastikule
Kultuuriantropoloogiliselt on see aeg eriline astub välja meie igapäevasest argivoolust. Teatri taust on rituaalses kultuuris, kus toimivad sarnased asjad: astutakse teatriaega, kus toimuvad rituaalsed sündmused, hiljem jätkub reaalne aeg. · Poeetiline aeg fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujutatud sündmuste aeg. Poeetilist aega luuakse tihendades, kiirendades, kommentaaridega (1 tegelane selgitab tegevusest väljaspool), valguskujundusega (annab märku päevaajast, tegevuspaigast, valgusfookusega hajutatakse tähelepanu) ja pöördlavaga (uued tegelased, koht, aeg) Ajakujutuse eritingimused draamas ja teatris: - Olevikulisus etendus toimub siin ja praegu. Ajaühtsuse nõue on viidud äärmuseni. Mida esitatakse, mis sündmusi, mis järjekorras? Alati ei saa olla lineaarne, keegi peab tegema tagasihüppeid, et lugu oleks arusaadav. - Sündmuste esitamise järjekord ja sagedus
annaabi.ee 
