· Ebatavalise, julge, ootamatu kunsti ülistamine · Raev vana vaimse, akadeemilise vastu: maha kuuvalgus, EI vanale kirjandusele, muuseumidele, keelele, akadeemilisusele. · Kristliku headuseidee väljaarenemine · Jõukultus, ka vägivalla ja sõja õigustamine · Näiteid ja nõuandeid keelele: · Hävitada traditsiooniline lause, kasutada palju tegevusnimesid. Verbid sobivad hästi, sest väljendavad liikumist · Kaotada omadussõna, et tõuseks esile nimisõna. OM sisaldab hinnangut, mida pole vaja · Protest kirjavahemärkide vastu, küll aga võib värssidesse põimida märke, valemeid jms · Tüpograafilised efektid värvilised tähed jms · Konsonandid tähtsad, tänavakeel luulesse, palju käskivat kõneviisi Vladimir Majakovski (1893-1930) · Jõuline natuur
3. Liited, mis muudavad alussõna sõnaliiki. Näiteks moodustab 172 173 Liide on produktiivne, kui sellega saab vabalt moodustada uusi tuletisi. Viimane sõnamoodustusviis, mis väärib mainimist, on tüvekor- Näiteks tegevusnimesid tuletav liide -mine on täisproduktiivne, sest ta lii- dus. Tüve kordamisega kaasneb tihti mõningane muutus tüve tub igale eesti keele verbile (olemine, tulemine, vahatamine). Nimisõnaliide sees; näiteks pudi-padi, risti-rästi, killadi-kõlladi. Tüvekordus on -nd on aga väheproduktiivne, sest ta esineb ainult teatud sõnadega (usund, sõnamoodustusviisina väga levinud Kagu-Aasia keeltes; näiteks majand, tõkend) ja uusi tuletisi on raske moodustada (karjand, lukund)
LÄBI JA ÜLE: Hüppas läbi akna õue. Läks läbi metsa. Lendas üle ookeani. VÄÄRSED LAUSED: *Sõitsime laevaga Stockholmi läbi/üle Helsingi. > …Helsingi kaudu *Teatati läbi raadio…> …raadiost, raadio kaudu/teel *Suheldakse läbi/üle arvuti > …arvuti kaudu/teel TÄNU: Ei ole soovitatav kasutada negatiivses tähenduses. Laevaühendus saartega on tänu tormile katkenud. > …tormi tõttu… KOORDINATSIOON JA ELLIPS Verbid võivad nõuda eri tegevusnimesid. *Randla sõnul võiks ja peakski kõrgharidus olema Eesti Nokia. > Randla sõnul võiks kõrgharidus olla Eesti Nokia ja peakski seda olema. *Presidendi isikule võime ja peame esitama kõrgeid nõudeid. > Presidendi isikule võime esitada kõrgeid nõudeid ja peamegi seda tegema. Sõnadel on erinev rektsioon. *See võib aeglustada või isegi takistuseks saada Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga. > See võib aeglustada Eesti ühinemist Euroopa Liiduga või sellele isegi takistuseks saada.
varem kui astmevahelduslik tüvemuutus. Lapsnagu otsiks grammatiliste vormide piire ja katsetaks nende kasutamist: omandatakse mingi grammatilise kategooria variant ja kasutatakse ainukese võiamlusena( mängin-> mängida, loeda, jooda), omandatakse paralleelsed variandid,mida aga omavahel segistatake. Grammatilised baasoskused omandab eakohase arenguga laps umb. 3 aastaselt, valdab harilikult kõiki käändevorme, tegusõna käskivat kõneviisi ja kindla kõneviisi oleviku- ning minevikuvorme, tegevusnimesid. Kasutattakse baaslauseid, laiendatud lihtalauseid, ilmuvad esimesed liit- ja koondlaused. Areneb aktiivselt sõnavara. Järgmisel paaril aastal omandatakse uued liitlausete tõõbid ja harvem kasutusel olevad sõnavormid, aktiivselt areneb sõnaloome, täpsustub hääldamine ja astmevahelduslike sõnatüvede kasutamine. Viieaastase lapse väliskõne on niivõrd arenenud, et hakkab arenema sisekõne ning lapsed on võimelised omandama metakeelelisi oskusi, s.t. õppima lugema ja kirjutama.
Grammatiliste kategooriate omandamise järjekord sõltub kahest asjaolust. Esmatähtis on vastava suhte mõistmine (objekt, koht, aeg jne.), teiseks suhet väljendava konstruktsiooni keerukus. Grammatilised baasoskused omandab tavaarenguga laps kolmandal eluaastal. Kolmeaastane laps valdab harilikult kõiki käändevorme, tegusõna käskivat kõneviisi ja kindla kõneviisi oleviku- ning minevikuvorme, samuti tegevusnimesid. Kõik see omandatakse süntaksi kaudu: kasutatakse baaslauseid ja laiendatud lihtlauseid (tegusõnal 2-3 laiendit), ilmuvad esimesed koond- ja liitlaused. Samal ajal areneb aktiivselt sõnavara (3 aasta vanuses on täheldatud üldse kõige aktiivsemalt uute sõnade omandamist) ning täpsustub hääldamine. Formaalses plaanis on kõne baas (foneetika, grammatika, sõnavara) kolme aasta vanuses omandatud. J.
annaabi.ee 
