tarnijate igapäevast sooritustase; tegevuse ja soorituse pidev parandamine; tarnijate loovus ja uuenduslikkus; tarnijaturugude tundmine ja vastava teadmise ärakasutamine ettevõttehuvides Tarnijate igapäevane sooritustase; Kuidas saab tarnija hakkama oma toimingutega Tarnija tegevuste pidev parandamine: kas ja kuidas on muutunud tarneprotsess sujuvamaks, kuidas muutuvad hanke kogukulud Tarnijaorganisatsiooni loovus ja innovaatilisus: milliseid uusi ideid ja tegevusmudeleid on arendatud Hankeorganisatsiooni poolt ettevõtte muudele allüksustele pakutav tugi ja kasu: millist kasu suudetakse pakkuda tootearendusele, tootmisele, turundusele, müügile? Tarnijaaturgude tundmine- kuidas kasutatakse seda läbirääkimistel Olulised tegevusnäitajad 1. Tarnijate arv ostutöötaja kohta 2. Tooteartiklite arv ostutöötaja kohta 3. Tellimuste/tarnete arv ostutöötaja kohta 4. Ostude rahaline maht ostutöötaja kohta 5
SISEMINE AKTIIVSUS Mõjuteguriteks on: a. ajastu, ühiskondlikud normid b. kultuurikontekst c. tehnika areng d. tervis IGA INIMESE ELUKAAR ON AINULAADNE, INDIVIDUAALNE! Iga elukaare juurde võivad kuuluda kriisid. KRIIS on arengus esinev loomulik tugev tundlikkusperiood, mille läbimine loob võimaluse uue sünniks. Kriis ei pea alati kaasa tooma elutraagikat. Samas läbi valu me küpseme. Iga inimene kogeb kriisi, kui satub endale tähtsasse olukorda ja tal pole valmis tegevusmudeleid. Osa kriisidest käib elu normaalse kulgemise juurde. Sellised on ka psühholoogilise küpsemise kriisiperioodid. Normaalseid kriise on raske eristada psüühilistest häiretest. Kriiside ja häirete vahel on järgmised olulised erinevused: soodsatel juhtudel võib kriisidest saada positiivse kogemuse. Nad on inimest edasiviivad, uusi psüühilisi kohanemisviise ja tegevusvalmidust loovad sündmused. Psüühiline häire seevastu on märk inimese jõudu kahandavast probleemist, millest
suureneb, hubasus väheneb, puhastamistööst hinnang langeb, töömotiivid vähenevad 1.2.9 Töö arendamise etapid I ETAPP Rõhk muutustel Töös märgatakse probleeme – seda, et praeguste oskuste ja tegevustega ei saavutata soovitud tulemust. Või ei osata lahendada uusi ettetulevaid probleeme. Mida tuleb teha? II ETAPP Töö uurimine Alustades tegevuse arendamist, tuleb uurida 1. Millest on probleemid tekkinud? 2. Selgitada kaasaegseid tegevusmudeleid ja võrrelda millel praegune tegevus põhineb. A Esialgne tegevus ja mõtlemine Mõtlemisviis tunnistab kui küsin endalt “miks teen seda tööd just nii?” ei leiagi vastust vaid kehitan õlgu, “nii olen seda alati teinud!”. Sellisele töösse suhtumisele leiab kindlasti muid paremaid valikuvõimalusi. B Valmis mallide või juhendite järgi tegutsemine Võib tekkida enese õigustamine ja teiste süüdistamine, “nii sina oled õpetanud” või “nii on kirjutatud”
· Liikmed passiivsed ja Sõlmida lepinguid piiride fikseerimiseks, enesekesksed tulevaseks vastutuse jagamiseks · Imetletakse juhi oskusi, võrreldakse Jagada infot, aidata luua liikmetel enda kogemustega omavahelist sidet · Soov kunagi sarnaneda juhiga Näidata entusiasmi, aktiivsust Juhi tegevus: Anda suhtlemise ja tegevusmudeleid Lugeda teooriat, õpetada rakendama Grupiprotsessid: Konfliktfaas Grupis toimub Juhi tegevus · Pettumistunne juhi oskustes ja Talub mitteaktsepteerimist teadmistes Tuletab meelde kokkuleppeid · Julgemad ja aktiivsemad alustavad Kontrollib oma häält, kehakeelt
annaabi.ee 
