P. Mondrian Tema NY-aegsed nn bugi sarja kompositsioonid olid varasemaga võrreldes rahulikkumad ja värvirikkad J. Pollock Jõudis 1947. a skandaalse kuulsuse toonud stiilini Ta lähtus ideest, et pilt on protsessi, automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus Oma töömeetodi reklaamis kutsub ta maali valmimist jälgima ajakirjanikud ja filmimehed Sellist kunstiteose valmimist publiku ees kutsutakse tegevusmaaliks (ka abstraktne ekspressionism) ja sellest kujunes omaette kunstisündmus. Paigutas suuremõõtmelised lõuendid seina najale või põrandale Ta eelistas maalida värvi pritsides või tilgutades, muutis värvi koostsit paksemaks, segades sinna liiva, klaasipuru vms Kasutas pintsli asemel keppe, nuge , kellusid Rajas nn all-over painting stiili F. Kline Maalis laiade pintslitõmmetega, peamiselt musta värviga valgele lõuendile
mõjutasid teda looma täiesti ebatraditsioonilist kunsti. Kuulsuse tõid talle nn. dripping- maalid. Pollock laotas hiiglasliku lõuendi maha ja lasi värvil pintsli otsast või augustatud plekkpurgist sellele niriseda. Ümber maalipinna liikudes, kükitades ja tantsiskledes ning hoogsate käeviibutustega värvi niristades tekkis sellele joonte ja täppide rägastik. Selline maalimiseprotsess sarnanes rituaaliga, mille üks kriitik nimetas action paintinguks ehk tegevusmaaliks. Veel abstraktsele ekspressoinismile kuulsaid kunstnike: Arshile Gorky (1904 -1948), Franz Kline 1910 - 1962). (Weebly 2013) 5.3.2. Popkunst Järgmine üle maailma tuntud suund on popkunst. 1950ndatel Inglismaal ja USA tekkinud ning Mandri-Euroopasse levinud moodne kunstivool. Nimetus on pärit Inglismaalt (popular art), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid
mõjutasid teda looma täiesti ebatraditsioonilist kunsti. Kuulsuse tõid talle nn. dripping-maalid. Pollock laotas hiiglasliku lõuendi maha ja lasi värvil pintsli otsast või augustatud plekkpurgist sellele niriseda. Ümber maalipinna liikudes, kükitades ja tantsiskledes ning hoogsate käeviibutustega värvi niristades tekkis sellele joonte ja täppide rägastik. Selline maalimiseprotsess sarnanes rituaaliga, mille üks kriitik nimetas action paintinguks ehk tegevusmaaliks. Uudne oli ka nö. kogu-pinna-lähenemine, sest kunstnik liikus tegutsedes ümber maali, seega kadus ka traditsiooniline kompositsiooni mõiste. Pollocki maalidel ei ole fookust kuhu pilk pidama jääb, kogu pind on kaetud ühtlaselt, ühtegi pildiosa eelistamata. Illusiooni sügavusest traditsioonilises mõttes nagu perspektiiv ja värvuste omadustel põhinev värviperspektiiv puuduvad. Ainukese ruumilisuse loovad üksteise peal asetsevad värvijooned, moodustades pinnale põneva tekstuuri.