4) kohustuslik nõue - kauba või teenuse ohutuse, eesmärgivastavuse, ühtesobivuse, vahetatavuse, garantii, realiseerimistähtaja, markeeringu, pakendi, sertifitseerimise, eestikeelse teabe vms. kohta õigusaktiga kehtestatud nõue, mille täitmine on kohustuslik; 5) kauplemine - kauba või teenuse pakkumine või müük; (RK s 21.01.99 jõust.15.02.99 - RT I 1999, 10, 156) 6) müügidokument - riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse poolt väljastatav tegevusluba (tegevuslitsents), tegutsemisluba (kauplemisluba, teenindusluba) või muu dokument, samuti müügikoha valdaja poolt väljastatav müügipilet, mille olemasolu on õigusaktist tulenevalt kauplemise eeltingimus. (RK s 21.01.99 jõust.15.02.99 - RT I 1999, 10, 156) Paragrahv 4. Tarbija põhiõigused Tarbija põhiõigused on: 1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust; 2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks
hääle. Täis- ja usaldusühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike. Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võidakse täisühing osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada. Asutamiseks vajalikud dokumendid on osanikevaheline ühinguleping, kandeavaldus, sidevahendite andmed, panga tõend osakapitali sissemakse kohta, tõend riigilõivu tasumisest ja tegevuslitsents. Ka usaldusühingu asutamiseks vajalikud dokumendid on samad mis täisühingul. Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, mille eest peab tasuma täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osaühingul peab
nõusolekul. Täis- ja usaldusühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike. Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võidakse täisühing osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada. Asutamiseks vajalikud dokumendid on osanikevaheline ühinguleping, kandeavaldus, sidevahendite andmed, panga tõend osakapitali sissemakse kohta, tõend riigilõivu tasumisest ja tegevuslitsents. Ka usaldusühingu asutamiseks vajalikud dokumendid on samad mis täisühingul. Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, mille eest peab tasuma täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osaühingul peab olema
03.09 kannab ärinime Swedbank AS. 4 Kunagised suuremad pangad 1. Aktsiapank Eesti Hoiupank 1993 aastal omandas Hansapank 1/3 aktsiatest. 1995 aastal sai üheks omanikuks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD). 1996 aastal liitus Hoiupangaga Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank. 1996 aastal müüs Hansapank 12,5% Hoiupanga aktsiatest Rootsi Swedbank'ile. 1998 lõpetati Hoiupanga tegevuslitsents ning AS Hansapank ühines AS Eesti Hoiupank. 2. Hansapank 1991 aastal asutati Tartu Kommertspanga filiaalina Alates 2005. aastast kuulub AS Hansapank 100-protsendiliselt Rootsi firmale FöreningsSparbanken AB (Swedbank). 3. Ühispank Eesti Ühispank asutati 15.detsembril 1992.a. kümne iseseisva maapanga poolt täisühinguna. 1997.aaastast kirjutas Eesti Ühispank alla liitumislepingule Põhja-Eesti Pangaga ja aasta hiljem Tallinna Pangaga.
nähtud riiklik tegevusluba ehk- litsents, tuleb tegevusluba saada enne ettevõtte äriregistrisse kandmist ning esitada koos teiste ettenähtud dokumentidega registripidajale. Kui tegemist on alles asutatava ettevõttega, väljastavad ametiasutused Äriregistrile esitamiseks ajutise litsentsi. Justiitsministeeriumi koduleheküljelt leiate loetelu litsentseeritavatest tegevusaladest ning informatsiooni neid väljastavatest ametiasutustest. Kui tegevuslitsents on luba, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda nimetatud tegevusalal, siis tegutsemis-või kauplemisluba on dokument, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda tegevuskohajärgse linna või valla haldusterritooriumil. omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba
· TÜ- võib esindada iga osanik OÜ · Väike algkapitali nõue · Osakud · Lihtne juhtimisskeem · Ärinime sobivus · Audiitor OÜ-DOKUMENDID · Avaldus Äriregistrile - Notariaalne tõestus (NT) · Asutusleping- NT · Põhikiri- NT · Juhatuse liikmete nimed, lk-d, elukohad · Juhatuse liikmete allkirjanäidised- NT · Nõukogu liikmete nimekiri ( kui on nõuk) · Sidevahendite numbrid · Tegevuslitsents (OV, MV või Justiitsministeerium) · Panda teatis osakapitali sissemaksmise kohta · Mitterahalise sissemakse puhul üleandmise leping · Kviitungid kandelõivu ja kande avaldamise seisu kohta AS · Aktsiad: liht- ja eelisaktsiad, hääletamine · Üks või mitu omanikku · Algkapital · Mitterahalised sissemaksed · Struktuur VÕIMALIKUD VEAD, MIKS ÄRIIDEED EBAÕNNESTUVAD
toovad rajatised. Oma suhteliselt lihtsa kvalifikatsiooniga tööjõu ja kohalike materjalide suure osakaalu tõttu ei ole ehitus erilist rolli mängiv ekspordisektor. Kogu maailmas moodustab ehitussektori eksport umbes kümme protsenti. Ka ei ole Eestil erilisi ehitustehnoloogiaid, mis annaksid raja taga konkurentsieelise. Eestis on registreeritud ca 5400 üldehitusega tegelevat ettevõtet, arvestatavale osale neist on väljastatud ka tegevuslitsents. Krediidiinfo põhjal on aga aktiivselt turul tegutsejate arv vaid ligikaudu 2000. Enamasti on üldehitusega tegelevad ettevõtted spetsialiseerunud mingile kitsamale alale. Enamasti spetsialiseerutakse kas müüritöödele, betoonivalutöödele või puitkarkassitöödele sõltuvalt sellest, millise valdkonna spetsialiste on õnnestunud värvata. Kui firmal on näiteks müüritööde ja puitkarkassi brigaad, ostetakse betoonivalutööd alltöövõtuna sisse.
kättesaadavaks interneti kaudu; Informatsiooni kogumine ja koondamine kasutatavate põhjaveekihtide kohta piirialadel eesmärgiga ennetada riikidevahelisi konflikte. Andmete edastamine siseveekogude hüdrokeemilise- ja bioloogilise seisundi kohta Euroopa Keskkonnaagentuuri siseveekogude seire ja andmevahetuse võrgustikku EUROWATERNET. 2.4 Põhjavee seire korraldamine Põhjavee seireks peab ettevõttel olema hüdrogeoloogiliste tööde riiklik tegevuslitsents. Kui seiret korraldab riigiamet, näiteks keskkonnateenistus, peab proovivõtjal olema keskkonnaministeeriumi poolt välja antud atesteerimistunnistus veeproovide võtmiseks. Põhjavee seire tegemiseks tuleb koostada seireprogramm, mis koosneb püstitatud ülesannetest ja nende lahendamise moodustest, vaatluskaevude nimekirjast, asukohaskeemist, hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldusest, läbilõigetest ning
Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara: · on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, · tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatu-pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel), · mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi (tegevuslitsents, mitmesugused õigused hoonestus-, kirjastamis- jne, lepinguline õigus saada tehingu teiselt osapoolelt vara nõuded ostjatele). Peamine erinevus käibe- ja põhivara vahel seisneb ajavahemikus, mille jooksul need varad ettevõttele kasu toovad. Seetõttu jaotatakse raamatupidamiskohustuslase vara: · põhivaraks pikaajalised varad, · käibevaraks lühiajalised varad. Kohustused- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:
Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus (RPS § 3). Vara: · on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, · tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatu- pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel), · mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi (tegevuslitsents, mitmesugused õigused hoonestus-, kirjastamis- jne, lepinguline õigus saada tehingu teiselt osapoolelt vara nõuded ostjatele). Varaobjektide kajastamisel bilansis lähtutakse sisulisest kontrollist varaobjekti üle, mitte aga ainult juriidilisest kuuluvusest. Sisulise kontrolli määramisel on olulise tähtsusega asjaolu, kellele langeb valdav osa varaobjektiga seotud majanduslikust kasust ja kes kannab valdava osa varaobjektiga seotud riskidest.
on ette nähtud riiklik tegevusluba ehk- litsents, tuleb tegevusluba saada enne ettevõtte äriregistrisse kandmist ning esitada koos teiste ettenähtud dokumentidega registripidajale. Kui tegemist on alles asutatava ettevõttega, väljastavad ametiasutused Äriregistrile esitamiseks ajutise litsentsi. Justiitsministeeriumi koduleheküljelt leiate loetelu litsentseeritavatest tegevusaladest ning informatsiooni neid väljastavatest ametiasutustest. Kui tegevuslitsents on luba, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda nimetatud tegevusalal, siis tegutsemis-või kauplemisluba on dokument, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda tegevuskohajärgse linna või valla haldusterritooriumil. omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba
· audiitorite nimekiri koos nende kirjaliku nõusolekuga; · sidevahendite andmed; · panga teatis rahalise sissemakse tegemisest aktsiaseltsi arveldusarvele või mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt, audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimise kohta ja aktsiaseltsile mitterahalise sissemakseks oleva vara üleandmise leping, millele kirjutavad alla juhatuse liikmed; · tõend riigilõivu tasumise kohta; · tegevuslitsents, kui ettevõtte põhikirjaline tegevus kuulub litsentseeritavate tegevusalade nimekirj Aktsiaselts · Asutamislepingus märgitakse: · asutatava ühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala; · asutajate nimed ja elu- või asukohad; · kapitali kavandatud suurus; · aktsiate nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel, erinevat liiki aktsiate väljalaskmisel nende tähistus ja aktsiaga seotud õigused;
Maa hindamise tulemusi kasutatakse lisaks maksustamisele veel ka näiteks maakorralduses, kinnisasja sundvõõrandamisel ja maareformi läbiviimisel (õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimine, ostueesõigusega erastamine). Maa hindamise eesmärk on maa hariliku väärtuse leidmine. Hindamise objekt on maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldiseta. Maa hindaja on isik, kellele on välja antud vastav tegevuslitsents. Korralisel hindamisel võib hindajaks olla ka avaliku teenistuse ametnik. Maa korralisel hindamisel leitakse maa väärtus tsoonide ja sihtotstarvete kaupa. (Lehis 2004:455) Maa hindaja korraldab koostöös valla- või linnavalitsusega hiljemalt hindamise aasta 30. Septembriks hindamise tulemuste avaliku väljapaneku. Väljapanek peab kestma vähemalt 20 kalendripäeva ja sellest tuleb teatada Ametlikes Teadaannetes. Huvitatud isikul on õigus
1. Mõisted Vara - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus),mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada
aktsia, mis annab omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. ( protsent aktsia nimiväärtusest ja dividend makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsiatele ) Notariaalselt kinnitatakse ärinimi, asutajate nimed, aadress, tegevusala, AS nõukogu liikmed, juhatuse liikmed, kapitali suurus, aktsiate arv ja jagunemine, aktsionäride õigused ja kohustused,sidevahendite numbrid, majandusaasta algus ja lõpp. Äriregistrile esitatakse avaldus ja notariaalselt kinnitatud dokumendid, tegevuslitsents, riigilõivu tasumise maksekviitung. AS avab arve pangas ja aktsionärid teevad aktsiakapitali moodustamiseks sissemaksed. Aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris. Tulundusühistu on äriühing, mida reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Ühistud on näiteks tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega.
§ Juhatusliikmete nimekiri eraldi lehel (nimi, elukoht, isikukood) § Ettevõtte sidevahendite (telefon, faks, e-mail jm.) numbrid eraldi lehel § panga teatis rahalise sissemakse tegemisest osaühingu arveldusarvele § Mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt ja osaühingule üleandmise leping, millele kirjutavad alla juhatuse liikmed. Vajadusel audiitori arvamus hindamise objektiivsuse kohta. § Tegevuslitsents, kui ettevõtte põhikirjaline tegevus kuulub litsentseeritavate tegevuste nimekirja. § riigilõivu tasumise kviitung § Kande avaldamise tasu kviitung 40 000 kroonise osakapitaliga osaühingu asutamiskulud on: § Riigilõiv 3000 krooni. § Notari tasu asutamisotsuse ja põhikirja tõestamise eest 330 krooni. Juhul kui asutajaid on rohkem kui üks (asutamislepingu tõestamine) on notari tasu 660 krooni.
(valuutakomitee süsteemis), kus rahapakkumist kujundavad pangad. Normatiivide karmistamine piirab pankade rahapakkumist (adekvaatsus, likviidsus, koh. reserv), mida karmimad on normatiivid seda kallim on panga poolt pakutava raha hind ja väiksem kogus. Kommerts- ehk äripangad kui krediidiasutused võivad toimida ainult aktsiaseltsidena (aktsiapankadena). Krediidiasutusel peab tegutsemiseks olema Eesti Panga poolt väljastatud tegevuslitsents. Tegevuslitsentsiks on vaja panga omanikel paigutada panaga aktsiakapitali 5 miljonit Eurot. Usaldusnormatiividest kinnipidamist kontrollib Eestis finantsinspektsioon (Eesti Panga alluvuses, kuigi eraldiseisva eelarvega). Krediidiasutuse (kommertspanga) juhtorganiks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Krediidiasutuse tegevjuhil peab olema majandusalane või juriidiline kõrgharidus või vähemalt viieaastane rahandusalane töökogemus juhtival ametikohal.
(valuutakomitee süsteemis), kus rahapakkumist kujundavad pangad. Normatiivide karmistamine piirab pankade rahapakkumist (adekvaatsus, likviidsus, koh. reserv), mida karmimad on normatiivid seda kallim on panga poolt pakutava raha hind ja väiksem kogus. Kommerts- ehk äripangad kui krediidiasutused võivad toimida ainult aktsiaseltsidena (aktsiapankadena). Krediidiasutusel peab tegutsemiseks olema Eesti Panga poolt väljastatud tegevuslitsents. Tegevuslitsentsiks on vaja panga omanikel paigutada panaga aktsiakapitali 5 miljonit Eurot. Usaldusnormatiividest kinnipidamist kontrollib Eestis finantsinspektsioon (Eesti Panga alluvuses, kuigi eraldiseisva eelarvega). Krediidiasutuse (kommertspanga) juhtorganiks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Krediidiasutuse tegevjuhil peab olema majandusalane või juriidiline kõrgharidus või vähemalt viieaastane rahandusalane töökogemus juhtival ametikohal.
2007 üle 26 miljoni krooni kuus Tegevuse alustamine: 2003 Projekti planeeritud võimsus: 15 000 t/a Töötajate arv: ca 60 Tegelik tootmismaht 20 000 t/a pliiakusid Peamine tegevusala: pliiakude ümbertöötlemine Tegevuslitsents Eesti: u 3-3,5 tuhat tonni aastas Transpordi transiit eksport/import Läti: 4-4,5 tuhat tonni Läbiveo load kehtivad 1 aasta või piirkoguste täitumiseni Leedus tekkinud pliiakudest 15-20 % Transpordiks spetsiaalsed konteinerid Soomes tekkinud pliiakudest ca 50% Laiendused Ungarisse ja Norrasse
Vara (RPS § 3 p 1) on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus: 1. mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; 2. mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi. Varaobjektiks võib olla näiteks ettevõtte poolt omatav või muul viisil kontrollitav materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte. Ettevõtte varad jagunevad kaheks: • käibevarad ja • põhivarad. Käibevarana kajastatakse: 1. raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast; 2. varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud; näit varud); 3
tegevuse peatamine tõkendi tähenduses. Juriidilise isiku tegevuse täielik peatamine ning ka lõpetamine halduskaristusena on erandlikud karistused. Seaduses on nende sisu ja kohaldamise kord avatud mittetulundusühingute haldusvastutuse korral. Sagedamini esineb juriidilise isiku tegevuse osaline peatamine või teatud valdkonnas tegevuse lõpetamine. Tegevuse osaline peatamine või osaline lõpetamine toimub juhul kui tegevuse õiguslikuks aluseks on teatud (eri)luba või tegevuslitsents. Siinjuures loa kehtivuse sundlõpetamine (või peatamine) võib tuleneda kahesugustest alustest: 1) loa väljaandmise aluseks olnud asjaolude ja tingimuste muutumisest, kui õigusakt näeb ette sellise tagajärje; 2) loa tühistamine seoses loaga hõlmatud tegevusvaldkonnas kehtivate eeskirjade rikkumisega. 109 Esimesena nimetatud juhul ei ole tegemist halduskaristusega. Loa alusel tegutsev juriidiline isik ei ole toime pannud õiguserikkumist. Loa kehtivuse lõpetamine juriidiliste
tegevuse peatamine tõkendi tähenduses. Juriidilise isiku tegevuse täielik peatamine ning ka lõpetamine halduskaristusena on erandlikud karistused. Seaduses on nende sisu ja kohaldamise kord avatud mittetulundusühingute haldusvastutuse korral. Sagedamini esineb juriidilise isiku tegevuse osaline peatamine või teatud valdkonnas tegevuse lõpetamine. Tegevuse osaline peatamine või osaline lõpetamine toimub juhul kui tegevuse õiguslikuks aluseks on teatud (eri)luba või tegevuslitsents. Siinjuures loa kehtivuse sundlõpetamine (või peatamine) võib tuleneda kahesugustest alustest: 1) loa väljaandmise aluseks olnud asjaolude ja tingimuste muutumisest, kui õigusakt näeb ette sellise tagajärje; 2) loa tühistamine seoses loaga hõlmatud tegevusvaldkonnas kehtivate eeskirjade rikkumisega. 109 Esimesena nimetatud juhul ei ole tegemist halduskaristusega. Loa alusel tegutsev juriidiline isik ei ole toime pannud õiguserikkumist. Loa kehtivuse lõpetamine juriidiliste
Mõisted Tarbijakaitseseaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tarbija füüsiline isik, kes tarbib kaupu ja teenuseid isiklikeks vajadusteks väljaspool oma majandus või kutsetegevust; 2) kohustuslik nõue kaubale või teenusele või nendega kauplemisele õigusaktiga kehtestatud nõue, mille täitmine on kohustuslik; 3) kauplemine kauba või teenuse pakkumine või müük; 4) müügidokument riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse poolt väljastatav tegevusluba (tegevuslitsents), kauplemisluba või muu dokument, samuti müügikoha valdaja poolt väljastatav müügipilet, mille olemasolu on õigusaktist tulenevalt kauplemise eeltingimus. Tarbija põhiõigused on: 1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust; 2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest;
annaabi.ee 
